Neinar Seli: eeskujudest, tahtest ja programmist

Neinar Seli Foto: Silja Kaigu

Eesti spordi jaoks on käes head ajad. Eesti Olümpiakomitee juhtide valimise eel on sport jõudnud taas uudis- ja arvamuskülgedele. Kahetsusväärsel kombel aga keerleb enamik tähelepanust raha-temaatika ümber. Enda ja teise rahakott on kahtlemata köitev, kuid see on vaid üks osis spordis. Oluline, kuid mitte kõige olulisem, üksikuna võttes ehk isegi sporti pisendav.

Senistes aruteludes on kõrvale jäänud spordi tegelik ulatus ja tähendus, mis on Eestis mõõtmatu –  see on Eesti identiteedi üks lahutamatu pärisosa. Kui mõelda tagasi möödunud sajandi algusse, siis kaasa elades Lurichi võitudele, said paljud esmakordselt end määratleda ja tunda eestlasena. Edasi näitas Palusalu juba meie riigi võimekust seljatada kordades vägevamaid jõude, nõukogude võimu ajal alistasid meie meeskonnad armeevõistkondi, ning taasiseseisvumisel ... Igal meist on spordiga omad mälestused, oma personaalne suhe.  

Seega sport on loonud ja hoidnud rahvust koos. Lisaks rahvusele ja riigile hoiab sport ka inimest koos. Sport kasvatab tahtejõudu. Paljudele ehk spordikauge Voldemar Panso on öelnud: «... sport säilitab inimese. Kõige tähtsam spordis on tahe. Tahe ja järjekindlus. Üks sünnitab teise. Järjekindlus on kõige olulisem tahte kasvatamisel.» Tahtest sünnib tegu, tulemus.  

Eesti on õnnelik riik. Eesti riiki juhivad sporti armastavad inimesed ning nii rikkalikku valikut eeskujudest võime leida vaid vähestes riikides. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves, peaminister, ministrid, riigikogu liikmed, maavanemad, linnapead. Nad spordivad iseendale, kuid näitavad sellega ühtlasi ka suurepärast eeskuju.    

Eeskujude nimistu ei piirdu sugugi vaid kõrgete ametnike ja poliitikutega. Ka eesti kultuuri kesksed tegelased on olnud suure hingega sportlased. Eesti kõige tuntum kunstnik Eduard Viiralt, Eesti kõige armastatum muusik Gustav Ernesaks ning eesti teatrit kõige enam mõjutanud, juba mainitud Voldemar Panso.

Meil ei ole vaja teha uuringuid, piisab enese ja oma naabri käitumisharjumuste vaatamisest, et tõdeda – eesti rahvas on viimastel aastatel üha enam liikuma ja sporti tegema hakanud. Ja seda paljus just tänu eeskujudele. Inimene on loodud liikumiseks.

Kuidas eesti inimest spordi juures hoida ning milline on selles Eesti Olümpiakomitee roll? «On kaks täiesti erinevat asja. Üks on puuduste otsimine. Teine on reaalsete lahenduste pakkumine,» kirjutas poolteist nädalat tagasi Saaremaa spordikooli direktor Jaan-Aleksander Rooda ajalehes Saarte Hääl.

Minu veendumuse kohaselt on suures pildis Eesti spordisüsteem toimiv süsteem ning vastutustundetu on toimivat süsteemi lõhkuda. Uuendused on kahtlemata vajalikud, mõned neist möödapääsmatud, kuid uuendusi ei saa teha ainul­t uuenduste endi pärast. Peab olema selge siht ja läbikaalutud riskianalüüs ning tegija peab omama kogemust ja vastutust.

Harrastusspordis oleme ületanud mõõna ning jõudnud tagasi suurte numbrite ja aktiivsuse juurde. Tippspordis on meie sportlased toonud igalt olümpialt sel sajandil medali. Medalid võivad hoiul olla küll Eesti Olümpiakomitee vitriinides, kuid need ei ole EOK omad. Sama käib rahvasportlaste saavutuste kohta. Iga tulemuse taga on meeletu individuaalne pühendumine ja rutiinne töö, EOK roll on nende saavutuste tekkeks võimaluste loomine.  

Olen oma programmi koondanud väga konkreetsed tegevused. Need on sündinud aruteludes paljude spordiedendajatega ja erinevate alaliitude tegevjuhtkondadega, kelle igapäevamuredega olen kokku puutunud väga lähedalt, näiteks viis aastat kergejõustikuliitu juhtides. Lisaks minu enda kui sportlase, õppejõu, treeneri ja toetaja kogemus.

Programm sisaldab nii tippsportlastele suunatud olümpiaettevalmistust, Kääriku spordibaasi arendamist kaasaegseks olümpiaettevalmistuse keskuseks kui ka tuge tippspordiga lõpetanutele. Eraldi pälvib tähelepanu  võistkondlike spordialade ettevalmistus.

Noorte kaasamise ja spordi juures hoidmise suurendamiseks alustab Eesti Noorte Olümpia, muutuvad Audentese spordikooli komplekteerimise põhimõtted. Oluliseks pean  kaitseväe spordirühmade koosseisu suurendamist ning positsiooni tugevdamist vajab ka üliõpilassport.  

Koostöös ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, EOK toetajate ja maakondlike spordiliitudega maakondades laieneb spordimeisterlikkuse treeningugruppide projekt, mille raames tagatakse õpetaja-metoodiku palgatase vähemalt viiekümnele treenerile. Ühiselt kohalike omavalitsustega võrdsustatakse spordikoolides ja spordiklubides töötavate kutseliste treenerite töötasu õpetaja-metoodiku töötasuga.

Meie tippsportlaste vigastusterohked viimased aastad viitavad nende parema meditsiinilise teenindamise vajadusele, see eeldab lisavõimaluste leidmist koostöös ministeeriumide ja Tartu Ülikooli kliinikumiga eriarstide spordimeditsiinialase täiendusõppe mah­u suurendamiseks.

Praktilistele sporditeaduslikele projektidele asutatakse grandifond. Treeneritele, sportlastele ja spordielu korraldajatele hakkab ilmuma erialaajakiri. Jätkuvad mitmed tervise- ja liikumisharrastuse projektid, mille kandepinna suurendamiseks kaasatakse senisest enam ministeeriume ja maakondlikke spordiliite.

Programm käsitleb ka mitte-olümpiaalasid, mis hoolimata tulemuslikust esinemisest tiitlivõistlustel pole seni saanud piisavat tähelepanu ning mille toetuseks luuakse toetusfond. Jõudsime tagasi raha juurde.

Esmalt vajab ülevaatamist hasartmängumaksu puutuv, teiseks peab laiendama Euroo­pa raha kaasamist, seda nii spordirajatistesse kui suurtesse rahvusvahelistesse võistlustesse, ning kolmandaks tuleks senisest enam koostööd teha Rahvusvahelise Olümpiakomitee toetajatega, kes on esil seni vaid üleilmsetel tiitlivõistlustel.