Palju poliitikat, vähe sporti

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendivalimiste suursoosik Neinar Seli (paremal) vahetab mõtteid asepresidendikandidaatide hulka kuuluva Jaan Tootsiga.
Presidendivalimiste suursoosik Neinar Seli (paremal) vahetab mõtteid asepresidendikandidaatide hulka kuuluva Jaan Tootsiga. Foto: Andres Haabu

Homme toimuvatest Eesti Olümpiakomitee presidendi valimistest on saanud poliitiline tsirkus, kus oluline pole see, kuidas muuta Eesti sporti paremaks, vaid kogu mäng käib selle peale, kes saab järgmiseks neljaks aastaks auväärsele ametipostile.

Nagu teada, leidub hulgaliselt neid inimesi, kes arvavad, et kirju taustaga ärimees Neinar Seli ja olematu taustaga endine kümnevõistleja Madis Kallas pole kumbki sellele ametipostile väärikad kandidaadid. Maitse asi, kuid fakt on see, et muid valikuid meil seekord pole.

Tean, et spordiringkondades tiirleb jutt, nagu sooviks mingid jõud tekitada olukorra, kus valituks ei saa kumbki mees, kuid sellega tehtaks Eesti spordile ilmselt rohkem kahju kui kasu. Kui paremaid presidendikandidaate ei suudetud leida homme kulmineeruvate valimiste eel, siis kust peaks ideaal­inimene ilmuma nüüd?

Seli ja Kallase senise tegevuse kritiseerimisel on siiski alust. Kumbki leer pole valimisvõitluses suutnud või tahtnud mängida lahtiste kaartidega, selle asemel käib salatsemine ja tagatubades diilide sõlmimine. Tegelikult ei tea me ju siiani, keda soovib asepresidentidena näha Seli, keda eelistab lisaks Noolele oma lähima võitluskaaslasena Kallas.

Salatsemisele võib olla lihtne seletus – presidendikandidaadid kardavad konkreetsete nimede avalikustamisega kaotada ülejäänute tuge. Kindlate alaliitudega seotud asepresidendikandidaadid aga pelgavad kaotajate leeri jäädes kõiksugu toetuste ja rahavoogude vähenemist. Kõlab absurdselt, kuid kuluaarivestlustes on seda kinnitanud mitmed Eesti spordi juhtimisega seotud tegelased ning tegelikult on andnud seda oma juttudes mõista ka Kallas. Varjatud poolehoiust rääkisid mõlemad mehed juba kandidaadiks esitamiseks vajaliku arvu allkirju kogudes.

Kallase salatsemisel võib olla ka teine põhjus – tal lihtsalt ei õnnestunud lisaks Noolele kedagi oma paati meelitada. Vaadates asepresidendikandidaatide nimekirja, on sealt raske leida inimest, kes oleks valmis end noore ja üldsuse silmis mittemidagiütleva mehega siduma. Raske uskuda, et tippärimehed lepiksid tema järel taustarolliga.

Selil ilmselt seda probleemi pole, oma meeskonna saab ta kokku igal juhul – õigemini on see juba ammu koos nii tänu tema positsioonile kui ka kandidaatide hulgas olevatele nii-öelda omadele inimestele. Seda kummalisem on tema soov hoida oma lähimaid kaasvõitlejaid saladuses.

Sisuliselt pole Selil ju midagi karta, sest valituks saab ta ilmselt igal juhul – mõned lisavastuhääled ei tohiks tema positsiooni kõigutada. Tegemist on lihtsalt poliitikast eeskuju saanud tobedate mängudega, millel ei tohiks spordi juures kohta olla.    

Sama arglikult tegutseti oma programmi avalikustamisega. Kallas avaldas küll juba kevadel oma esialgse nägemuse, kuid konkreetse programmi koostamiseni jõudis alles möödunud nädalal. Samas jõudis ta enne seda mitu korda avalikult rääkida Seli programmi puudumisest, püüdes sellega ärgitada vastaspoolt midagigi avalikustama. Kallasel on küll palju toredaid mõtteid, kuid raske on näha nende rahastamise allikaid. Vähemalt esialgu käib rahastamise mäng tema jaoks üle pea.  

Poliitikas karastunud Seli ei läinud aga liimile ja venitas oma nägemuse esitamisega esmaspäevani, tehes sedagi esialgu üsna ümaras kommentaari vormis. Ametlikult vormistatud programm potsatas siinkirjutaja postkasti aga alles eile pärastlõunal. Selge ja konkreetne dokument, kus kirjas hulgaliselt väärt ideesid ja kõrgeid eesmärke, kuid … kusagilt polnud näha lahendusi, kuidas püstitatud eesmärke täita. Spordiklasside moodustamine, kaitseväe spordirühma suurendamine, maakondlike spordimeisterlikkuse gruppide projekti laiendamine ja veel paljud head ideed vääriks toetust, kuid selle kõige teostamiseks on vaja raha, ja mitte vähe raha. Kust see tuleb? Seda me veel ei tea. Kuigi võiksime, sest EOK president pole mitte ainult selle liikmete president, vaid kogu Eesti spordirahva president. See eeldab aga avatumat suhtlemist ning selget ja läbipaistvat tegutsemist.  

Valimisvõitluse esimene ja viimane tõsine vaatus etendub täna, kui kandidaadid kohtuvad ETV saates «Foorum». Jumal tänatud, et Selil leidus kainelt mõtlevaid abimehi, kes suutsid talle selgeks teha, et sellest saatest puudumine tähendaks kogu riigi spordirahva suunas sülitamist. Lisaks näidanuks debatist loobumine nõrkust.

Nüüd jääb vaid loota, et Kallase ja Noole tiim ei kisu selles saates üles teemasid, mis pole spordiga otseselt seotud. Kõik teavad, et Seli kapist võib leida luukeresid, kuid tegelikult on need kapiuksed pidevalt irvakil olnud. Lisaks puudub sellel kõigel seos homsete valimistega. Tahaks kuulda rohkem spordist ja seal valitsevate probleemide lahendamisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles