Baruto jätab vigastuse tõttu turniiri pooleli ja kaotab ozeki tiitli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baruto.
Baruto. Foto: /AP

Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto oli aasta viimase sumo suurturniiri, Fukuokas peetava Kyushu-basho eel suhteliselt sundseisus – kuna eelmise turniiri jättis ta vigastuse tõttu pooleli, vajas vägilane ozeki staatuse säilitamiseks vähemalt kaheksat võitu.

Võiduga alanud turniir sai aga eile ootamatu lõpu, kui eelmisel nädalal 28-aastaseks saanud Baruto jäi tehnikaga sukuinage alla ida-Maegashira 2. positsioonil paiknevale Shohozanile. Baruto kukkus valusalt dohyo’le (sumoareen – toim) ja tal oli raskusi püsti tõusmisega, saalist lahkus eestlane tugevalt longates.  

«Kui aus olla, siis ma ei tea päris täpselt isegi, mis juhtus,» tunnistas Baruto pärast arsti juures käimist. «Aga ma ei saa turniiri jätkata. Mul on vasaku jala reie tagumise lihase rebend, tähendab, lihas on täiesti katki. Põlv sai ka natuke liiga, aga sel pole häda midagi.»

Valusast vigastusest hoolimata jäi Baruto optimistlikuks. «Ei ole hullu, pole mõtet seda üle dramatiseerida,» arvas ta. «Öeldi, et raviks läheb vähemalt kuu aega, eks siis vaatame edasi.»

Eelmise turniiri oli Baruto sunnitud katkestama kolmanda päeva järel, kuna murdis enne võistluste algust treeningul parema jala varbaluu ning kuigi ta lootis võistelda, pidi siiski loobuma. «Tegelikult pole see varvas siiani päris terve,» avaldas Baruto. «Eks uus vigastus tulenegi mingis mõttes varbaluumurrust, see ajas kõik kaardid segamini.»

«Vasak põlv oli nagunii natuke kahtlane,» jätkas 2004. aasta maikuus Jaapanis debüüdi teinud Baruto. «Olnuks mõlemad vigastused vasakul jalal, polnuks ehk hullu, aga see, et varbaluu läks paremal jalal, tegi olukorra raskemaks.»

Baruto tunnistas, et sellel, et varvas pole täielikult paranenud, on oma osa ka ajapuudusel ja nigelas arstisüsteemis profisumo leeris. «Ütlen ausalt, arstlikud kontrollid profisumos pole väga tasemel, tuleb ise käia ja otsida,» nentis ta. «See kõik võtab aega, aga aega meil ei ole, ka luumurru ravimiseks polnud aega. Kuid mis seal ikka, eks kõigil ole omad mured.»

197 cm pikk ja 193 kg kaaluv sumovägilane tõdes, et nii mõnigi vana vigastus on jäänud välja ravimata, teiste seas ka vasaku jala põlvevigastus, mis on teda aeg-ajalt seganud juba 2006. aasta septembrist. Toona tegi Baruto põlvele liiga matšis Miyabiyamaga. Järgmisel aastal pidi ta põlvevigastuse tõttu pooleli jätma jaanuariturniiri ning märtsiturniiri jättis ta vahele, uuesti tegi Baruto põlvele liiga sama aasta juulikuisel jõuproovil.

«Aga kuus aastat on juba möödas, siiani olen vastu pidanud,» muheles Baruto põlveprobleeme meenutades.

Kuna käimasoleva turniiri jättis Baruto pooleli, kaotab ta ka ozeki tiitli. «Mis seal ikka,» ohkas ta. «Samas, millestki võimatust hammastega kinni hoidmine pole ka nagu see.»

Kui vigastus loodetud kiirusega paraneb, võib Barutol juba jaanuaris avaneda võimalus tiitel tagasi saada, selleks tuleks tal uue aasta esimesel turniiril saada vähemalt kümme võitu. «Elame selle aasta lõpuni ja siis teeme uue aasta plaanid. Loodetavasti saan jaanuaris võistelda,» lausus ta.

Viimase aja tagasilöögid pole suure mehe vaimujõudu veel murda suutnud ning karjääri lõpetamisele ta ei mõtle. Vähemalt esialgu. «Kõik küsivad, aga ma ei ütle seda,» jääb ta alguses salapäraseks, ent avaneb siis pisut: «Praegu mul lõpetamisplaane pole. Loomulikult on raske, aga olen alati püsti tõusnud, kui mind on pikali löödud.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles