Peep Pahv: rohkem ausat juttu!

Peep Pahv Foto: Peeter Langovits

«Oliver Konsal ei ole Eesti jalgpallikoondisega mingit seost,» kõlas Eesti Jalgpalliliidu infojuhi Mihkel Uibolehe väide, kui Postimees küsis esmaspäeval alaliidu kommentaari narkokuriteo eest vahistatud jalgpalluri kohta. «Alatu on siduda Konsa teemat Eesti koondisega,» leidis jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, kes reageeris edasisel jutuajamisel teemale veelgi valulikumalt.

Kummaline – poolteist nädalat varem oli sellesama Uibolehe juhitav büroo saatnud välja pressiteate, kus loeti üles Omaani maavõistlusele sõitvad Eesti koondislased ning eraldi oli märgitud, et Konsa puudub seekord isiklikel põhjustel. Kui tal pole koondisega mingit seost, miks pidanuks teda siis pressiteates eraldi ära mainima?

Jalgpalliliidu meediainimesed ei kirjutanud seda kaugeltki meeltesegaduse ajel. Karjääri jooksul 20 korda koondise särgis väljakule jooksnud Konsa tegi seda viimati tänavu suvel. Jah, tegemist polnud esimese suurusjärgu koondislasega, kuid valitute ringi kuulus ta kindlasti. Oleks ilmselt kuulunud edaspidigi, kui teda poleks narkokuriteoga seoses vahistatud.

Jalgpalliliidu käitumine näitab, kui paaniliselt kardetakse oma maine pärast. Tegelikult asjatult, sest vaevalt leidub inimest, kes hakkaks alaliitu süüdistama selles, et riiki esindanud mees osutus kriminaalseks elemendiks. Ei saa ju koondise treenerid ega ka alaliidu juhtkond vastutada selle eest, millega tegeleb üks mängija oma vabal ajal.

Vastutada ei saa ka Konsa koduklubi Nõmme Kalju, kuigi leidus neidki, kes soovisid kogu vastutusekoorma just nende kaela veeretada. Huvitaval kombel toodi kuluaarivestlustes esile seoseid, mida vähemalt esialgu ei saa pidada millekski muuks kui meelevaldseteks avaldusteks ja mille teket tahaks seostada lihtsalt emotsioonidega.

Soovitaks jalgpallijuhtidel rahulikult sisse ja välja hingata ning mõista, et spordiala hinnatakse ikkagi selle järgi, mida suudavad pallivõlurid staadionil, ja maine sõltub sellest, kui hästi suudetakse organiseerida noortetööd, korraldada võistlusi ja kui ausalt suheldakse avalikkusega. Maine juures on oluline seegi, kuidas reageeritakse kriisiolukorras.  

Tegelikult pole jalgpallurid ainsad, kes ei suuda kriisiolukorras adekvaatselt tegutseda. Koheselt meenub Eesti Suusaliidu vusserdamine ja vassimine seoses Andrus Veerpalu dopingusaagaga, kus otsustati kõike eitada. Ebaadekvaatseks osutus ka Saaremaa ralli korraldajate reakatsiooni pärast seda, kui kiiruskatsel sõitis auto teelt välja ja vigastas pealtvaatajaid. Ralli korraldajate sõnul ei saanud keegi tõsiselt viga, kuigi pisut hiljem selgus et ühe inimese vigastused olid väga rasked. Jutud sellest, et turvalisus oli tagatud, ei kannata aga üldse mingit kriitikat.