Krossiäss saatis sponsorid ja Kanteri jooksurajale

Kettaheitevägilane Gerd Kanter oli krossimees Indrek Mägi korraldatud jooksu nimekaim külaline. Foto: Erakogu

Eesti motokrossiparemikku kuuluv Indrek Mägi otsustas koos isaga kaks aastat tagasi, et ei soovi hooaega kokku  võtvast üritusest tüüpilist pintsak­lipslaste õhtusööki, kus pärast tunniajast tänukirjade jagamist laiali minnakse.

Juba teist aastat järjest saabus nii rahalises kui vaimses mõttes toetajate, sõprade ja tuttavate postkasti kiri üleskutsega tõmmata jalga tossud, selga spordiriided ning võtta kurss hubase Ebavere spordikompleksi suunas, kus huvilisi ootab 3,4 kilomeetri pikkune jooksuring.

Spordimehe hing

«Tahtsime teha midagi teistmoodi ja sporditegemine oli tegelikult loogiline valik,» põhjendas Mägi. «Esimese aasta järel sain väga palju positiivset tagasisidet ja nii mõnegi sponsori tervisesporditee sai alguse just minu ürituselt. Miks mitte jätkata?»

Algselt 11. novembriks plaanitud, kuid Sakus toimunud krossi tõttu ära jäänud tänavune üritus sai kohe alguses kõigevägevama õnnistuse. Ilm oli novembri keskpaiga kohta ideaalilähedane: päike jäi küll terveks pärastlõunaseks ürituseks pilve taha, kuid kraadiklaas näitas mõned plusskraadid ja vihma ei sadanud. Kuigi mõnd oodatud külalist võiski ootama jääda ning ka peakangelane ja mullune võitja Mägi ise ei saanud pisikese põlvevigastuse tõttu kaasa lüüa, tekitas elevust Gerd Kanteri saabumine.

«Indrek on läbi-lõhki spordiinimene ja kui kuulsin, et selline tore üritus toimub, tulin hea meelega,» sõnas Kanter, kelle võistlemist nähes tekib küsimus, kas korduva OMi-kogemusega mehele üldse pakub selline võistlus mingit pinget. «Spordimehe hing jääb spordimehe hingeks. Olgu see jooksmine või sangpommi rebimine, ikka tekib väike võistlusmoment.»

Starti tulijate preemia oli ilmselge: elu lõpuni saab naljaga pooleks sõprade ringis kelkida, et on kettaheite olümpiavõitja ja maailmameistriga ühel rajal võistelnud. Vähemalt siinkirjutajat motiveeris sporditähe kohalolek küll omajagu. Kohe kuulutasin Kanterile teadmata ja vaid oma peas välja mõttelise duelli.

Esiteks adusin hoolimata viimasel ajal soiku jäänud sporditegemisest, et 3,4 kilomeetri pikkusel krossijooksuringil võib mul Kanteri vastu isegi võimalus olla. Lihtsalt spordivägilase kaalu arvestades oli tal võrreldes minuga terve mäest üles-alla kulgenud raja justkui 30-kilone kott seljas. Ja pealegi, kindlasti on tavakodanikul ja lihtsalt spordihuvilisel palju suurem motivatsioon alistada olümpiavõitja kui olümpiavõitjal spordivälisel ajal suvaline tavakodanik.

Mõnisada meetrit pärast stardipauku juhtuski täiesti tahtmatult nii, et sattusin Kanteri taha. Esimene motivatsioonilaks oli kätte saadud, sest tempos ei kavatsenud ma järele anda. Umbes poole distantsi järel ja end veel üllatavalt kergelt tundes mõtlesin oma peas välja järgmise motivatsioonisüsti.

Võib-olla on see minu elus ainus šanss olümpiavõitja oma selja taha jätta. Otsustasin ühe käigu juurde panna, sest enda treenitust (õigemini treenimatust) arvestades oleks lõpuspurdil see samm ilmselt märksa raskem olnud.

«Kas nüüd või mitte kunagi,» mõtlesin ja kangutasin, hambad ristis, näiliselt mängleva kergusega kulgenud olümpiavõitja eest minema.

Paraku polnud ma arvestanud ebameeldiva üllatusega ja õige pea, nüüd praktiliselt üksi metsa vahel ringi silganuna, adusin, et raja raskem osa on alles ees. Üles-alla kulgenud künkad pressisid minust viimase välja ja kui osa kaugemal minu ees sörkinud võistlejaid mägesid jalutades võttis, tekkis ka korraks pähe sama mõte, et äkki oleks tark paar sammu niisama astuda.

Sitke tsiklimees

Mägede hääl lausa kutsus laisklema, kuid kurvi taga kostnud olümpiavõitja sammud pühkisid need mõtted peast. Finišijoont ületades oli hea tunne ja sama kuulsin kinnitavat ka neid, kes enne mind olid lõpetanud.

Päev jätkus ideaalselt. Kõvemad mehed said rammu katsuda sangpommi rebimises – kusjuures seal tegi Mägi ise kõigile pika puuga ära –, pärast köeti mõnus saun ja kinnitati koos keha.

Eestis endiselt valitseva keerulise majandusolukorra tõttu polnud Mägi lõppenud hooaeg finantsvõimaluste tõttu just parim.

Kuigi ta soovib viimasest hooajast kaasa võtta vaid positiivse, sai ta teha vaid umbes 20 starti mulluse 40 asemel. Nii praegustele kui tulevastele sponsoritele lubab aga Mägi: tänavu teist aastat toimunud üritusest saab traditsioon.