Jalgpall meelitab aina suuremat raha

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carlos Slim ulatas majanduslikes raskustes olnud Hispaania jalgpalliklubile abikäe.
Carlos Slim ulatas majanduslikes raskustes olnud Hispaania jalgpalliklubile abikäe. Foto: AFP / Scanpix

Jalgpalli juurde lisandub aasta-aastalt äärmiselt rikkaid inimesi, kes soovivad sellest maailmast osa saada. Viimati kerkis Hispaanias klubiomanike sekka maailma suurima isikliku varandusega meheks peetav mehhiklane Carlos Slim.

Pikalt Hispaania kõrgliigas palliva Getafe ostmisele mõelnud Slimist sai hoopis sama riigi tugevuselt kolmandas sarjas mängiva Real Oviedo enamusosanik. Kuulsa ajalooga tiim on viimasel ajal olnud rahalistes raskustes ning nagu mõne sarnases olukorras tiimiga varem on juhtunud, õnnestus ka Oviedol leida hoopis võimalus pürgida edaspidi pigem kõrgemale.

Edukas ajalugu

«Tehtud investeering üritab aidata Oviedo mängijatel realiseerida oma eesmärke ning klubil tõusta taas sellisele tasemele, mis meile ajalooliselt vastab,» teatas Oviedo jalgpalliklubi pressiteates. Kokku 38 hooaega Hispaania kõrgliigas mänginud suure fänniarmeega tiim pallis viimati La Ligas hooajal 2000/2001.

Esialgu investeeris Slim, kelle isiklik varanduson ajakirja Forbes hinnangul 53 miljardit eurot, meeskonda kaks miljonit eurot. Kuna septembris omandas mehhiklane ka 30 protsenti kahe kodumaa klubi Pachua ja Leoni aktsiatest, siis soovib ta hakata tihedamalt siduma Hispaania ja Mehhiko jalgpalli.

Kui praegu domineerivad Hispaania liigas FC Barcelona ja Madridi Real, siis lähiaastatel saab näha, kui suurt mängu võib uutes oludes hakata mängima jalgpallimaailmale sellised pallurid nagu Santi Cazorla, Juan Mata ja Michu kasvatanud Oviedo.

Nii on fännid viimasel kümnendil näinud klubisid, kes on tõusnud just tänu  varakatele omanikele absoluutsesse tippu. Seega mängib raha aina suuremat rolli ning on tekkinud olukord, kus tundub, et vaid tänu sellele on võimalik tõusta keskpärasest tegijaks. Loomulikult on olemas ka teisi teid, kuid enamasti võtab see aega ja kannatust, mida aga ei pruugi kõigil piisavalt jaguda.

Seejuures tuleb sellises koguses raha enamasti Lääne-Euroopa klubidesse hoopis Venemaalt, Katarist, Araabia Ühendemiraatidest või mõnest muust riigist pärit isikutelt, kellel on lisaks jalgpallile soov kehtestada ennast ka muudes eluvaldkondades.

Klubidesse pumbatava raha hulgal on otsesed tagajärjed ka mängijatele. Loomulikult keegi nendest olukorra vastu ei protesteeri, kuna absoluutses tipus tähendab see palkade meeletut kasvu (selle tõestusena oli Manchester City üle-eelmise hooaja mängijate palkade kogusumma suurem kui klubi tulud kokku). Kui on nõudlust, ega siis küsija suu pihta ei lööda ning tähtmängija palkamiseks lüüakse rahakotirauad korralikult lahti.

Pallurite ulmelised töötasud ja meeletud üleminekusummad on viinud aga olukorrani, kus supertähti on võimelised palkama vaid üksikud klubid. Nii on tänavusel hooajal olnud vahelduva eduga jutuks Cristiano Ronaldo võimalik lahkumine Madridi Realist.

Vähe valikuid

Tegemist on olnud küll pelgalt spekulatsioonidega, kuid siiski võib tõenäoliselt ühe käe sõrmedel üles lugeda Lääne-Euroopa klubid, kes oleksid üldse võimelised endale Ronaldo palkamist lubama. Nimekirja mahuvad seega ülirikastele omanikele kuuluvad Manchester City, PSG ja Londoni Chelsea. Endise tööandjana võib ju veel kõne alla tulla ka Manchester United.

Samas liigub aina rohkem meeletuid summasid ka mujal maailmas ning leidub nii Venemaalt, Hiinast kui ka Araabia poolsaarelt pärit meeskondi, kes oleksid võimelised Ronaldo eest meeletult kulutama. Siinkohal tekib jälle küsimus, kas üks maailma paremaid mängumehi oleks valmis vahetama raha absoluutse tipptaseme vastu. See tundub praegu väga ebatõenäoline.

Tekkinud olukorda üritatakse nüüd kontrolli alla saada finantsilise ausa mängu projektiga, mis paneb klubidele kohustuse, et kulutada ei tohi rohkem, kui teenitakse. Siiski ei tundu esialgu ka see olevat päris vettpidav idee olukorra parandamiseks.

Rikkurite uus suur sihtmärk – Radamel Falcao

Jalgpalliturul on viimasel ajal kerkinud vast kõige kuumemaks nimeks Madridi Atletico ja Kolumbia koondise ründaja Radamel Falcao (pildil). Juba praegu räägitakse valjul häälel, et talvel laob keegi tema eest lauale 60 miljonit eurot ja soetab väravamasina enda ridadesse.

Kuna aga 26-aastane Falcao on varem teada andnud, et ta liitub vaid tiimiga, kes on võimeline heitlema kõrgeimate autasude eest nii koduklubis kui ka eurosarjas ning meeskonnal peaks olema ka muljetavaldav ajalugu, siis ei jäägi üle palju klubisid, kes oleksid võimelised teda palkama. Nii ongi taas kõige enam räägitud rikkuritest omanikele kuuluvatest Man­chester Cityst kui ka Londoni Chelseast.

Kui siia lisada, et ka Atleticol on majanduslikke raskusi, siis nende seisukohast on samuti kasulik leida oma kõige väärtuslikumale mängijale võimalikult varakas kosilane.

«Chelsea võitis viimati Meistrite liiga ning isegi pärast selle tiitli võitmist hangivad nad vaid kõrgeima kvaliteediga mängijaid. Nende ambitsioonid on selged,» sõnas Falcao Sportsmailile. PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles