Tiimitöö, trajektoor ja tasakaal

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel harjutas ja võistles Keity Meier Vasalemmas hispaanlase Roberto Osuna juhendamisel.
Suvel harjutas ja võistles Keity Meier Vasalemmas hispaanlase Roberto Osuna juhendamisel. Foto: Erakogu

Lõppenud hooaja parimaks naismotosportlaseks tunnistatud Keity Meier naudib enese proovilepanekut head rattakontrolli nõudvas traielisõidus.

Eesti tänavuseks parimaks naismotosportlaseks nimetatud Keity Meier sai esimese eestlasena traieli EM-etapil osaledes oma klassis kohe esikoha. Mis aga on üldse traielisõit ja miks üks 17-aastane neiu just selle alaga tegeleb?

«Mulle on lapsest peale kogu aeg mootorrattad meeldinud ja kui esimest korda sõita sain, olin nii ekstaasis! Algul mul endal ratast polnud, siis püüdsin igal võimalusel teistelt sõiduvõimaluse välja rääkida,» kirjeldab Meier, kes päris esimese oma ratta sai 2007. aastal – seejuures oma raha eest.

Abimehel suur roll

«Kogusin veidi ja ostsin mingi hiinaka, millega sai niisama rallida. Siis tuli varsti juba pitbike ja 2010. aastal sain oma traieliratta. Traiel tundus teistsugune ala, põnev ja mitte nii laialt levinud, tahtsin seda tundma õppida. Samuti oli soov ennast proovile panna. Kohe esimese korraga sain aru, et see on mulle!» meenutab Meier motospordiga alustamist.

Erinevalt mitmest teisest motospordialast ei määra traielisõidus tulemust ainult see, kui osav on ratta seljas olija – pea sama tähtis on ka abistaja ehk sõitjate keeles minder’i roll. «Minder on see, kellega suhtled võistluse ajal kogu aeg. Lisaks kannab ta näiteks joogikotti, raskemate kohtade peal, kus on kukkumisvõimalus, püüab su vajadusel ka kinni,» kirjeldab Meier abimehe tööd. «Sõitjana panen temaga koos trajektoori paika, pealegi on tal altpoolt ja eemalt vaadates teine vaatenurk – näiteks ütleb ta takistusel, et nihuta nüüd tagaratast kümme sentimeetrit paremale või vasakule,» lisab Meier. «Seega võib öelda, et traielisõit on tiimitöö.»

Kui tippudel on enamikul võistlustel oma kindel abimees, siis karjääri esimesi samme tegev eestlanna alles otsib seda, kellega võiks kõige parem klapp tekkida. «EMil oli abiks lätlane Kaspars Vernieks, suvel Vasalemmas aitas mind aga hispaanlane Roberto Osuna, kellega oli väga hea koostöö,» märgib Meier. Hispaanias, kus traiel eriti populaarne, sai Meier märtsis ka heade õpetajate käe all treeninglaagris käia.

Eestis kuuekümnendatel aastatel hoo sisse saanud, vahepeal varjusurmas olnud ja seitsme aasta eest taaselustatud traielisõit nõuab eeskätt head rattavalitsemist. Üheksast kuni 18 etapist koosneval võistlusel jälgivad sõitjat kohtunikud, kes jagavad karistuspunkte – raja puhta läbimise eest läheb kirja 0 punkti, kui aga katse jääb läbimata, siis 5. Miinuspunkte saab veel ka rajapiiridest välja kaldumise või jalaga maapinna puudutamise eest.

Lõppenud hooajaga väga rahule jäänud Meier kiidab eeskätt võimalust piiri taga kogemusi korjata. «Treeningkoormus oli meeldivalt suur, arenesin ise kõvasti. Aga eks ma endiselt kogu aeg avastan ja õpin,» ütleb Meier, kelle aastat kroonis septembris saadud EM-etapivõit. Seejuures läks Meier Hollandis Zelhemis toimunud võistluse starti läbi ­aegade esimese eestlasena ega osanud seetõttu midagi oodata. Algselt Women-klassis osaleda plaaninud eestlanna muutis viimasel hetkel siiski meelt ja startis Women International võistlusklassis.

Kool  ja ratas kõrvuti

«Ma ei teadnud täpselt, kui suur erinevus neil klassidel on ja tahtsin alustada endale võimetekohasest klassist,» selgitab ta tagantjärele. «International-klass on natuke kergem, aga võistlustel sain aru, et vahe pole väga suur. Oleksin tegelikult ka Women-klassis suutnud nii mõnelegi naisele ära teha ja järgmisel aastal on kindlasti plaanis seal võistelda. Lisaks tahaks terve sarja kaasa sõita,» avaldab ta uue hooaja plaane.

Tapa gümnaasiumi 11. klassis õppiv Meier on seni suutnud motospordi ja koolitöö edukalt ühildada. «Praegusel aastaajal ma niikuinii eriti Eestist ära ei käi, välislaagrid saab ka koolivaheaegadele sättida,» sõnab ta.

«Talvel pühendun füüsilise vormi parandamisele, näiteks hakkasin käima saalihokit mängimas. Samuti teen kergejõustikku ja käin jõusaalis,» lausub Meier, kes pole seejuures ka ratast talvekorterisse tõstnud. «Libedal lumel on talviti väga hea tsiklikontrolli harjutada,» märgib ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles