Aastaid Eesti korvpalli meistriliigas õigust mõistnud Rain Peerandi on vilemeeste põhjal kirjutanud Tartu Ülikoolis nii bakalaureuse- kui ka magistritöö, uurides kohtunike stressi ja läbipõlemise teemat ning seda, kuidas mõlema nähtusega toime tulla. «Kohtunikud kogevad igas mängus ulatuslikus koguses stressi, mis mõjutab nende tegevuse kvaliteeti. Põhjusteks võivad olla vale vile tegemine, verbaalne solvamine mängijate poolt, füüsiline ähvardamine treenerite, mängijate ja pealtvaatajate poolt, vigastus või kritiseerimine meedias,» loetleb Peerandi.
Eelmisel nädalavahetusel leidis Eesti meistriliigas aset juhtum, kus Rapla meeskonna pingilt oma mängijate kiitmiseks püsti hüpanud mänedžer Jaak Karp sai pealtnäha täiesti süütu käteplaksutamise eest kohtunik Oliver Jakobsonilt tehnilise vea. Hiljem põhjendas vilemees oma otsust ajutise hajevilolekuga, ent samas oli kohtunik varem meeskonna pingile eelnevate suupruukimiste eest hoiatuse teinud.
Kohtunikud lahendavad selliseid olukordi erinevalt. «Kohtuniku solvamine treeneri poolt on kõige sagedasem kohtunike stressi põhjus. Osa kasutab sel puhul rahulikku rääkimist, teised seevastu ignoreerivad solvangut ja kaugenevad,» kirjutab Peerandi. USAs tehtud uurimus tuvastas, et treeneri-kohtuniku vastasseisu ajal võib kohtuniku südamelöögisagedus saavutada 80–90 protsenti maksimumist.
Eesti Korvpallikohtunike Kogu juhatuse esimehe, FIBA litsentsiga kohtuniku Tanel Suslovi sõnul on Eesti liigades füüsiline vägivald väga harv. «Verbaalset töötlemist kuulevad kohtunikud pidevalt, see pole midagi erakordset. Füüsiliselt meil kohtunikke naljalt ei rünnata, mina mäletan vaid paari juhtumit, needki leidsid aset juba aastaid tagasi. Mängijad suudavad end selles osas ikka kontrollida,» räägib Suslov olukorrast Eestis.
«Seda pole ma samuti kuulnud, et keegi meie vilemeestest oleks kogunenud pingetega toimetulekuks pidanud tarvilikuks psühholoogi abi kasutada. Enamasti elatakse pingeid välja lihtsalt ise sportides,» lisab Suslov.