Alaliidus pettunud klubid pooldavad Matsalu, eliit Ratast

Jüri Ratas asus korvpalliliidu presidendi kandidaadiks üsna viimasel hetkel, ent tekitas sellega valimisvõitluse. Foto: Peeter Langovits

17. detsembril valitakse Eesti Korvpalliliidu presidenti. Kui lähipäevil ei lisandu uusi kandidaate, tehakse valik Atso Matsalu ja Jüri Ratase vahel.

Täpselt kaks nädalat enne Eesti Korvpalliliidu presidendi valimisi on kujunenud huvitav olukord, kus hulk selle spordiala võtmeisikuid toetab alles hiljuti kandideerimisest teatanud Jüri Ratast, ent reaalselt hääletamises osalevate klubide eelistus võib kalduda juba kevadest saadik oma programmi tutvustanud Atso Matsalu kasuks. Mõlemad tunnevad korvpalli, selles pole kahtlust.

Korvpalliliidu presidenti valivad 80 juriidilisest isikust alaliidu liiget, teisisõnu klubi. Presidendiks pürgimiseks palju aega varunud Matsalu on suve ja sügise jooksul neist suure hulgaga kohtunud, kuulanud kohapeal reaalset tööd tegevate inimeste muresid ja andnud lubadusi probleeme lahendada. See annab tema taskusse pataka väga tugevat valuutat – paljudes kohtades ei mäleta enam keegi, millal alaliidu inimesed neid külastasid, rääkimata probleemsete teemade arutamisest. Pole kahtlust, et nende käikudega võitis Matsalu endale märgatavalt poolehoidu.

Teatud seltskond otsis aga pikemat aega presidendikandidaadiks Matsaluga võrreldes suurema kaliibriga meest. Nad käisid ekspankuri ja viimasel ajal riigiettevõtete päästmisega tegeleva Erki Raasukese jutul ja meelitasid tipp-poliitik Jüri Ratast, kuid kumbki ei võtnud vedu ning lõpuks jõuti ühe Eesti korvpalli sümboli Jaak Salumetsani. Nimekas treener oli samuti kahtleval seisukohal ja nii viis ring uuesti Rataseni, kes lõpuks andis jaatava vastuse. Kuuldavasti mängis riigikogu aseesimehe otsuse juures rolli just mitme Eesti korvpalli võtmefiguuri toetus.

Kuluaarides on räägitud, et Ratase presidendiks saamist soositakse isegi Toompea tasemel, rääkimata asjaga otseselt seotud ministeeriumidest, EOK juhtidest, aga ka Eesti koondiste eesotsas olevatest inimestest. Selline toetus on oluline, kuid alles pärast valimisi, sest hääleõigust neil ju pole.

Ratasel on head sidemed

Kandideerimiseks vajalikud 15 toetusallkirja saab Ratas klubidelt siiski ilmselt kokku, teda on lubanud toetada ka mõned sellised klubid, kes algul seisid Matsalu selja taga.  

Samas ei tea veel keegi, mida Ratas presidendina teha plaanib, oma programmi lubas ta avalikustada alles homme või ülehomme. Intervjuudes ja jutuajamistes on ta rääkinud soovist panna rõhku noorte korvpallile, muuta paremaks sekretariaadi suhtlemist klubidega, ilmutada senisest palju varem uue hooaja mängude ajagraafik – praegu olevat see üks klubide suuremaid muresid – ja parandada treenerite väljaõpet. Ühtegi rahalist lubadust ei taha ta aga kergekäeliselt anda, sest nagu ta ise ütleb: suure rahakotiga pole keegi tema ukse taha tulnud.

Kuid just võimalikku ligipääsu suurele rahale ja võimalust tõmmata korvpalli kasuks niite poliitilistes tagatubades peetakse Ratase positsiooniga mehe suurimaks väärtuseks. Häid ideid võib ju genereerida, kuid nende elluviimiseks on vaja raha. Mõistagi on häid sidemeid ka Matsalul, ent kõrgemas seltskonnas lobistamiseks on ta konkurendiga võrreldes tagasihoidlikum ja vähem tuntud.

Matsalu avalikustas oma programmi juba kevadel. Tema ideed ja mõtted on head: korvpall olgu noortele kättesaadav, meeste rahvuskoondise Euroopa eliiti kerkimine, koduse meistriliiga põnevamaks muutmine, naiste korvpalli arendamine, treeneriameti au sisse tõstmine ja harrastuskorvpalli kandepinna laiendamine. Paraku pole ta veel selgitanud, kuidas püstitatud eesmärke täita. See viib aga taas maagilise sõnani «raha».

Ratase sõnul on väga oluline roll juhatusel, kuhu tema nägemuses peaks kuuluma 14 liiget ja ka president ise. Eile kinnitas ta Postimehele, et soovitud juhatuse koosseisust on 80 protsenti oma nõusoleku andnud. Ratas ei välistanud sedagi, et mõned juhatuse liikmed kattuvad ka Matsalu poolt juba avalikustatud liikmekandidaatidega.

Matsalu pakutud juhatus on väiksem. Nädalavahetusel avalikustas ta kuus nime – Märt Vooglaid, Margus Kasthein, Heino Enden, Gerd Kiili, Priit Kaasik ja Epp Jürme –, lisaks näeb ta juhatuse liikmena meistriliiga nõukogu esimeest ning meeste ja naiste koondise peatreenereid. Seltskond on soliidne…

Muudatused alaliidus

Üheks kogu valimisvõitluse võtmeküsimuseks saab alaliidu igapäevane töö. Sellest räägivad klubide esindajad ning selle punkti tähtsusest on teadlikud nii Matsalu kui Ratas.

Möödunud nädalal kandideerimisest teatades rääkis Ratas, et vähemalt otsekohe ei plaani ta alaliidus suurt paleepööret. See andis Matsalule võimaluse märkida, et valimised peavad näitama, kas korvpallirahvas soovib muutusi või võib senises rütmis edasi loksuda. Nüüd kinnitas aga Ratas, et sekretariaadi koosseisus tulevad kindlasti muudatused, ent mõistlik oleks neid teha pärast käimasoleva hooaja lõppu.

Matsalu jõudis aga klubidega kohtudes kiiresti järelduseni, et praegu ametis olevas sekretariaadis tuleb teha suuri muudatusi ja kogu Pirita teel pesitseva seltskonna tööstiili tuleb parandada. Ta rõhutas korduvalt, et alaliit peab olema klubisid teenindav organisatsioon – väide, mida klubid just kuulda soovisidki.