12 aastat tagasi alustatud hall valmib veebruaris

Vaatamata lumele käib kibe töö ja jalgpallihalli püstitamine täie hooga. Taamal paistab Lilleküla staadion.

FOTO: Andres Haabu

Eesti Jalgpalli Liidu üks pikaajalisi soove täitub juba paari kuu pärast, kui veebruaris avab Lilleküla staadioni kõrval uksed Eesti esimene täismõõtmetes statsionaarne jalgpallihall.

Halli ehitamise plaani on jalgpalliliit teatavasti pidanud ka varem, kuid 12 aastat tagasi ei jõutud vundamendi valamisest kaugemale. Nüüd leiti vajalik raha ning töö käib talvistes ja väga lumistes tingimustes täie hooga.

Vundament olemas

«Vundament on juba vanast ajast olemas. Karkass tuleb Lätist, betoonelemendid Eestist ning väljakukate Soomest. Kunstmuru tuleb täpselt samasugune nagu Sportland Arenal ehk viimase põlvkonna oma ja viimane sõna,» kirjeldas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht tööde käiku.

Esialgu käib kogu töö jalgpalliliidu vahenditest, kuid lõplikult pole maha maetud ka võimalust, et abi saadakse Tallinna linnalt. «Leidsime vajaliku raha ja oleme ehitust ise finantseerinud. Hetkeseisuga ei ole me kusagilt toetust saanud ja ehitus on käinud sada protsenti meie vahenditest. Kui varem on räägitud, et kogumaksumus on 2,2 miljonit eurot, siis reaalne summa on siiski 2,8 miljonit eurot,» täpsustas Uiboleht. «Linnaga oleme võimalikust koostööst rääkinud, kuid see ei ole lõplikult paigas.»  

Eelkõige on sisehall mõeldud klubide ja koondiste talviste treeningutingimuste parandamiseks, kuid vajaduse korral saab seal pidada isegi näiteks meistriliiga kohtumisi. Ühe värava taha tuleb ka tribüün, mis mahutab umbes 600 pealtvaatajat.

«Võistlusjalgpall jääb ikka esmajoones välistingimustesse. Sisehalli puhul on tegemist varuvariandiga, kus võib mänge pidada ekstreemsete ilmastikutingimuste korral,» avaldas Uiboleht, kes märkis, et litsentsi ja FIFA tärne nad taotlema ei hakka, kuna valikmänge hallis nagunii pidama ei hakata. «Sisehalli on koduses liigas mõistlik kasutada, kui kohtumine jääks muidu näiteks suure lumesaju või tormi tõttu ära.»

Varasemast on jalgpallurite jaoks olnud Eestis harjutamiseks kaks sisehalli, millest Männiku hall on hooajaline ning Kotka hall vähendatud väljakumõõtmetega. Nii nagu Kotka sisehallil on ka jalgpalliliidu rajatava halli katuse materjaliks PVC ning kõige kõrgemas punktis on lae kõrgus 16,8 meetrit.

Kui valmiv sisehall on nüüd kolmandaks kohaks, kus jalgpallurid saavad talvel korralikult harjutada, on Uibolehe sõnul vajadus tunduvalt suurem.

Tulevikus loodetakse halle näha nii Tartus, Pärnus, Ida-Virumaal ning miks mitte veelgi rohkemates kohtades. Ka Tallinnas võiks senistele võimalustele lisa tulla.

Vaja oleks lisa

«Kui meil oleks kokku kaheksa halli, siis see oleks juba üsna hea näitaja,» arvas ta. «Soomes on näiteks 25 vastavat harjutamispaika.»

Muid üritusi hallis kindlasti korraldama ei hakata, eelkõige on see mõeldud jalgpallurite talviste harjutamistingimuste parandamiseks. «Hall saab olema primaarselt tippjalgpalli jaoks ning jalgpalliliit üritab seda võimalikult soodsalt huvilistele pakkuda. Kindlasti ei ole tegemist teenimise objektiga ning üritame leida klubidele soodsad variandid treeningute läbiviimiseks,» lisas Uiboleht.

Tagasi üles