Aaviksoo: au ei tasu oodata

Peep Aaviksoo eelistab näha oma mantlipärijana Jüri Ratast. Foto: Peeter Langovits

Korvpalliliidu presidendi ametist lahkuv Peep Aaviksoo ei varja, et soovib oma järglasena näha Jüri Ratast, kes olevat lihtsalt parem kandidaat kui Atso Matsalu.

Kogu pinge tekitamine tuleb ühelt poolt. Närvid… ilmselt neile tundus, et toolid on soojad ja kohad jagatud, aga siis ilmus välja ka teine kandidaat. Kuid kokkuvõttes ei tahaks ma kogu valimisvõitlust üle dramatiseerida,» lausus viimast nädalat Eesti Korvpalliliidu presidendi ametis olev Peep Aaviksoo.

Tulevast esmaspäevast võtab tema koha üle Atso Matsalu või Jüri Ratas, kelle omavaheline valimisvõitlus on pannud koduse korvpalli sipelgapesana kihama.

Nädalavahetusel läks sõnavahetus juba nii ägedaks, et Matsalu pooldajast korvpalliliidu töötaja Kristo Raudam nimetas Ratast seltsimees poliitbroileriks ning võrdles Aaviksoo tegutsemist mantlipärija leidmisel Putini Venemaaga.

Nende avalduste taustal pole kahtlust, kelle närvide ülesütlemisele Aaviksoo viitas.

Peep Aaviksoo, seniste väljaütlemiste põhjal pole kahtlust, et pooldad uue presidendina Ratast. Kuuldavasti oled teinud ka mõnele inimesele etteheiteid, et nad on sinu mõistes valel poolel.

Mina pole teinud kellelegi ühtegi etteheidet, igaüks ise teab, keda toetab. Kõik sellised väited on kuulujutud ning lõppkokkuvõttes otsustavad ju klubide hääled. Näiteks mina ise ei saa valimistel hääletada.

Treener Andres Sõber räägib korvpalliga seoses tihti ausast asjaajamisest. Ratast keelitati presidendiks kandideerima juba kevadel, ent toona ta loobus. Nüüd, pärast korduvat veenmist ja keelitamist, nõustus ta siiski kandideerima. Kas see on ikka aus asi? Kui mees tahaks kogu hingest seda kohta, siis oleks ta ju kohe nõustunud.

Teise inimese sisse ju ei näe. Selliseid otsuseid ei langetata kergekäeliselt ja kindlasti kaalus Ratas väga põhjalikult oma ajaressurssi ning loomulikult käidi teda ka mõjutamas. Tegelikult ei oska ma leida selles kõiges intriigi ning see, kuidas üks või teine inimene oma kandideerimist korraldab, sõltub tema tegutsemise käekirjast. Mõlema kandidaadi kohta räägivad kõige rohkem siiski nende varasemad teod ja eeldatav suutlikkus korvpalli juhtida. Tundub, et suur isu on konflikti esile tuua, aga tegelikult ju mingit konflikti pole.

Valimisvõitlus on läinud siiski ootamatult ägedaks. Kas korvpalliliidu presidendi tool on siis tõesti nii mugav?

Noored ja vihased mehed kandideerivad. Au ja kuulsust ei tasu sellel kohal olles oodata, vaeva ja muret on kindlasti rohkem kui rõõmu.

Aastaid tagasi, kui võtsid presidenditooli Priit Vilbalt üle, tegid seda samamoodi suure möllu ja kirega.

Toona oli teistsugune olukord. Praegu aga pakuvad kandidaadid üsna sarnast programmi ja mõlemad mehed kavatsevad jätkata samade asjadega, mida senigi tehtud.

Loomulikult saab alati kõike paremini teha. Äris ja poliitikas on viimaste aastatega toimunud põlvkonnavahetus, samuti korvpallis – mängijate ja treenerite hulgas. Nüüd on aeg alaliitude käes, Ratase eakaaslased Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas on ju ka spordi juhtimise juures. Las uued mehed tulevad ja proovivad.

Lahkuva presidendina olid üks aktiviste, kes otsis Matsalu kõrvale teist kandidaati.

Olen alati arvanud, et kaks kandidaati on parem kui üks. Ühe inimesega ju valikut polegi… Võib-olla oli see ka viga, et kui ma ise teiseks ja kolmandaks ametiajaks kandideerisin, polnud kedagi vastas.

Mida sa uuelt presidendilt ootad?

Loodan, et uuel inimesel on rohkem energiat ja tahtmist asju edasi viia, vahetus peaks alati andma uut hoogu. Uus president saab minna edasi juba praegu alustatud asjadega: klubid hakkavad vaikselt jalgu alla saama, väga tähtis on tagada noortele võimalus kvaliteetselt treenida, selleks on aga olulisel kohal suured keskused, nagu Tallinnas Audentes, ja Tartuski on hakatud taas korralikult tööle, parandada tuleb koostööd koolispordiliiduga. Mõlemad mehed on alaliidu tööga hästi kursis, nad ju kuuluvad praegugi juhatusse.

Kas endal jäi presidendina ka midagi tegemata?

Alati on asju, mida saanuks teha paremini – näiteks EM-finaalturniirile pole meie meeste koondis veel jõudnud. Nüüdki loositi meid väga raskesse alagruppi. Euroopa keskmine tase on tublisti tõusnud, häid meeskondi on palju ja meie oleme nende seas. Heal päeval võime kõiki võita.

Oponendid on süüdistanud, et viimasel presidendi ametiajal jäid Eesti korvpallist kaugele. Kas tagantjärele targana võib öelda, et jäid sellele ametipostile liiga kauaks?

Viimaste valimiste ajal polnud kahjuks näha kedagi teist kandideerimas. Kuid see on tõsi, et lõputult ei suuda keegi ühest ja samast asjast innustuda.

Paljud klubid on süüdistanud alaliitu halvas töös, kuid see tuleb sellest, et alaliidus nõutakse klubidelt professionaalsemat suhtumist – õigeaegseid registreerimisi, arvete tasumist… Julgen öelda, et korvpalliliidus töötab palju tegusaid inimesi, kes on teinud oma tööd väga hästi. Kui võrrelda meid lähinaabritega, on Eestis alaliidus töötavate inimeste arv väga väike, ent vaatamata sellele tehti head tööd.

Vaatamata sinu kiitusele, kavatsevad mõlemad presidendikandidaadid teha sekretariaadis muudatusi.

Igal presidendil on ju oma meeskond ja nägemus, kuidas edasi minna. Nii lihtne see kõik ongi!