Peep Pahv: tõmblemine näitab kindluse puudumist

Peep Pahv. Foto: .

Odaviske eksmaailmameister Andrus Värnik on omapärane mees. Veel neli suve tagasi krooniti ta omal alal maailma parimaks, varasemast ajast on tal auhinnakapis ka MM-hõbe, ent viimastel aastatel pole ta säravate saavutusteni jõudnud. Selle asemel on ta kujundanud oma elust pealtnäha sürrealistlike juhtumite kogumi.

Ajakirjanduse veergudele jõudis odamees peamiselt mõtlematute väljaütlemiste, ettevaatamatu kihutamise, pidutsemiste ning võistlusest loobumistega. Möödunud sügisel oli ta lähedal sportlaskarjääri lõpetamisele, ent otsustas siiski veel kord üritada.

Mees pole enam esimeses nooruses, aru peaks juba peas olema. Tõepoolest, kuluaarides räägitaksegi, et Värnik rassiski talvel treeningutel tõsisemalt kui viimastel aastatel. Teada oli seegi, et ta pidi aprilli alguses Hispaaniasse treeningulaagrisse sõitma, ent... tegelikult harjutas ta veel teisipäevalgi Tallinnas. Viimaste aastate ootamatud keerdkäigud said jätku viimasel hetkel laagrisse sõidust loobumisega.

Hiilgeaegadel oli Värnikul ideaalne klapp treener Heino Puustega, keda ta jäägitult usaldas. Aastatega muutus kahe mehe vaheline side nõrgemaks ja tulemused sellevõrra nigelamaks. Sügisel alustas Värnik koostööd Heiko Väädiga, talvel vahetas Väädi välja Sulev Leppik.
Jätkuv tõmblemine näitab, et Värnikus pole kindlust - lõputu otsimine võib aga tähendada hävingut. Kui Värnik suveni jäänud kuudega seda ei leia, muutub eksmaailmameistri-väärilise tulemuseni küündimine üha kaheldavamaks.