USAs populaarsed poksijad teenivad tunduvalt suuremaid summasid kui Euroopas resideerivad vennad Klitškod.
Televaatajad määravad profipoksijate töötasu
Profispordis koostatakse pidevalt erinevaid edetabeleid ning sportlasi pannakse pingeritta ka nende teenistuse järgi. Tänavu troonib tabeli tipus USA poksija Floyd Mayweather. Miks teenib kõige rohkem keskkaallane, mitte aga mõni kuningliku raskekaalu mees?
Kui Money (Raha) hüüdnime kandev Mayweather on tänavu 65 miljoni euroga esikohal, siis teine on 48 miljoniga samuti keskkaalu poksija – Manny Pacquiao Filipiinidelt. Aastaid selles tabelis liidriks olnud golfar Tiger Woods on langenud 45 miljoniga kolmandaks. Poksi raskekaalu valitsev ukrainlane Vladimir Klitško on 21 miljoni euroga aga alles 24. kohal.
«Põhiline põhjus on USA vaatajaskond ja tasulised spordikanalid. Läbi selle tuleb raha. Raskekaalus ei ole praegu ühtegi meest, kelle vastu ameeriklased huvi tunneksid,» põhjendas Eesti Poksiliidu peatreener Ervin Kade, miks põhiliselt Saksamaal poksivate Klitškode teenistus jääb Põhja-Ameerikas baseeruvate kergema kaalu meeste omale alla. «USA turg on kõige tugevam ja neil on kõige rohkem müügijõudu.»
«USA turg on kõige tugevam ja neil on kõige rohkem müügijõudu.»
Tänapäeva profipoksis tulebki matši eest saadav teenistus suuremas osas televaatajate taskust ja kõige agaramalt jälgivad tasulistelt kanalitelt neid matše Põhja-Ameerika spordisõbrad. Nii peeti nädalavahetusel Las Vegases kergkeskkaalus matš, kus kaotajaks jäänud Pacquiao pistis korraga taskusse 19 miljonit eurot.
Raskekaalus on viimaste aastate kõlavaimaks matšiks olnud Vladimir Klitško ja David Haye eelmise suve kohtumine, kus mehed tegid omavahel tulud pooleks ja mõlemad pistsid taskusse 10 miljonit eurot. Samas teeniti ka suurem osa selle matši tuludest Suurbritannia televaatajatelt.
«Kui ameeriklastel oleks raskekaalus kedagi välja panna, siis oleks see mees kindlasti kõige suurema teenistusega poksija. Raskekaal on kuningate kaal ja sellel on kõige rohkem potentsiaali. Klitškod on praegu oma konkurentidest nii palju üle, et see vähendab samuti huvi,» arvas Kade.
Ajalugu tõestabki, et kõige enam hindavad ameeriklased raskekaallasi, kuid praegu pole neil kellelegi kaasa elada ja seega riisuvad koore teised mehed. Kuna aja möödudes on suurenenud ka spordis ringleva raha hulk, on ka rekordid langenud kergemates kaaludes heitlevate meeste kätte.
Tasuliste telekanalite ette on seni suurima vaatajahulga suutnud meelitada ameeriklased Oscar de la Hoya ja Mayweather, kes kohtusid 2007. aastal Las Vegases. Teletuluks oli rekordilised 100 miljonit eurot. Kaotajaks jäänud de la Hoya teenistuseks olnud 45 miljonit eurot on samuti suurim ühe matši eest teenitud summa. Mõlemad eelnevad rekordid pärinesid 1997. aastast, kui vastamisi läksid legendaarsed raskekaallased Evander Holyfield ja Mike Tyson. Tasuliste telekanalite läbi aegade viie kõige vaadatuma poksikohtumise seas on aga koguni neli matši, kus üheks osapooleks on olnud Tyson.
«USAs osatakse hästi reklaami teha ning matšidel on alati kohal mitmed kuulsused, kes tõmbavad sellega jälle vaatajaid juurde. Nii oli nädalavahetusel toimunud Pacquiao ja (Juan Manuel) Marquezi duellil näha nii 50 Centi kui ka Mitt Romneyt. Eks ka mujal maailmas üritatakse sama teed minna ja Klitškod on Saksamaal ääretult populaarsed, kuid USAs liikuvale reklaamirahale on raske vastu saada,» sõnas Kade.
Kui poksi raskekaalus valitsevad viimasel ajal eelkõige vennad Vladimir ja Vitali Klitško, siis ongi ameeriklased suunanud oma pilgud «kergemate» meeste poole. Nii on pikalt oodatud Mayweatheri ja USAs elava Pacquiao vastasseisu ja mitmete ennustuste kohaselt võiks sellest saada läbi aegade suurima auhinnafondiga poksimatš, seejuures on räägitud isegi kuni 150 miljonist eurost. Siiski on ette tulnud mitmeid takistusi ja Pacquiao kaks järjestikust kaotust on kindlasti kahandanud ka tema turuväärtust.
«Mida rohkem kellegi vastu huvi väheneb, seda väiksemaks jäävad ka honorarid. Pacquiaol on taga aga väga võimas promomeeskond. Siiski tuleb tal esmalt välja tulla nädalavahetusel saadud totaalsest nokaudist ja see ei pruugi nii lihtne olla. Mõnikord ei suudetagi enam sellisest seisust päris tippu tagasi tulla,» arvas Kade, kuid märkis, et takistusi võib olla teisigi. «Ega suured nimed väga omavahel kohtuda ei tahagi. Kui keegi hakkab alla käima, siis on võimalik, et saadakse kokkuleppele.»