Eesti Korvpalliliidu presidendiks valiti riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
Tasavägine võitlus presidenditooli nimel lõppes Ratase seljavõiduga
18. detsember 2012, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kord hakkab käest ära minema, siis vilista,» sõnas Eesti Korvpalliliidu presidendiks kandideerinud Atso Matsalu pärast häälte kokku lugemist ja ulatas võitjaks osutunud Jüri Ratasele kohtunikuvile.
Kui Matsalu oli pikalt ainus kandidaat korvpalliliidu presidendi ametikohale, siis hiljem oma osalemisest teatanud Jüri Ratas tegi võimsa spurdi ja suutis klubide poolehoiu endale võita. Eilsel hääletusel kogus ta koguni 49 häält Matsalu 23 vastu. Seejuures kandidaate üles seades toetas Ratast 31 ja Matsalu 25 klubi.
«Tulemus on hea, kuid ma ei oodanud, et häälte vahe võib kujuneda nii suureks. Tunnen tõsiselt endale langenud vastutust. Loodan, et korvpall on Eestis ka edaspidi armastatud spordiala,» sõnas Ratas, kes loodab, et tema juhtimise ajal suudetakse teha mitmeski vallas samm edasi. «Loodan, et sportlased suudavad näidata paremaid tulemusi. Järelkasvu silmas pidades tuleks korvpall viia ka lasteaedadesse.»
Treenerite oluline avaldus
Enne valimissedelite täitmist said mõlemad kandidaadid ka veerand tundi, et oma põhiseisukohad veel üle korrata. Enesekindlalt esinenud Ratas märkis seejuures, et ta on valmis kõigiga koostööd tegema, ning tõi seejuures ka värvika näite. Nimelt oli ta saanud Rakvere Tarva peatreenerilt Andres Sõbralt soovituse, et valituks osutumise korral tuleb riigikogu aseesimehel salvestada telefoni ka Sõbra number.
«Salvestasin endale telefoni ka Andres Sõbra numbri ära ning helistasin talle ka täna (eile) hommikul ja soovisin talle ning Rakvere korvpallile jõudu,» teatas Ratas.
Valimisvõitlusest kindla kaotajana väljunud Matsalu tõi pärast hääletamist välja ka peamised põhjused, mis võisid talle saatuslikuks saada.
«Ise arvasin, et vahe on väiksem. Kaalukausiks sai kindlasti viimane treenerite avaldus, kus paljud nimekad Eesti juhendajad arvasid, et Jüri Ratas oleks parem president. Seda otsust tuleb austada,» sõnas Matsalu, kes tõi lisaks välja ka majandusliku aspekti. «Riigikogu aseesimehena nähakse temas kindlasti meest, kes suudab riigi raha tuua rohkem ala juurde.»
Kui korvpalliliit sai eile Peep Aaviksoo asemele uue presidendi, siis peasekretärina jätkab tõenäoliselt käimasoleva hooaja lõpuni Karel Loide. Esmalt teatas Loide eile ise, et pikalt ta selles ametis ei jätka, kuid hiljem selgus, et Ratas sooviks teda siiski veel sel ametipostil mõnda aega näha. «Oleme sel teemal rääkinud, kuid ma ei ole kindel, kas suudan teda veenda. Näen, et ta võiks sellel ametikohal hooaja lõpuni jätkata. Samas on oluline ka see, kuidas uus juhatus asja näeb,» märkis Ratas.
Peasekretär ilmselt jätkab
Loide jätkamine senisel ametikohal oleks lähitulevikku silmas pidades üsnagi oluline, kuna see tagaks paljude arvates praeguses olukorras asjade sujuvama kulgemise.
«Järgmine aasta on Eesti korvpalli jaoks tähtis aasta ja U20 EM on suur sündmus. Seega oleks meie korvpallile kindlasti kasulik sujuv üleminek,» rääkis Loide. «Arvan, et minu jätkamine selles ametis on reaalne, kuid peame selgeks rääkima, kuidas antud situatsioonis edasi minna. Valimiskampaania ajal keskenduti palju sekretariaadile ja minu isikule, seal oli ka palju faktivigu. Praeguses seisus võib mul olla raske klubide ees seista, kui minu kuvand on kahjustada saanud.»
Lisaks presidendi valimisele pandi eile paika ka juhatuse koosseis ning valituks osutusid kõik Ratase üles seatud 14 kandidaati. Uude juhatusse pääsesid Henri Ausmaa, Heino Enden, Remo Holsmer, Priit Kaasik, Gerd Kiili, Kalvi Kõva, Kaarel Loigu, Janne Rits, Jaak Salumets, Ott Lumi, Kristjan Rahu, Priit Sarapuu, Tanel Suslov ja Ivar Vendelin.
----------------------------------------------------------------------
Kas meistrivõistlusi taheti alaliidu alt välja viia?
Eesti Korvpalliliidu eilsetel presidendivalimistel tõusis paaril korral üles ka küsimus, kas sellesse ametisse kandideerinud Atso Matsalu sooviks Eesti meistrivõistlusi alaliidu käe alt välja viia või mitte.
Esmalt lükkas Matsalu sellised väited ümber, kuid küsimuste voorus võttis Tartu Ülikooli spordiklubi juht Andres Liinat teema uuesti üles ning märkis, et omavahelisel kohtumisel olevat Matsalu talle just sellist asja lubanud.
«Võib-olla on see mingi luul. Kui tahad mulle sellist asja külge pookida, siis jõudu juurde. Kui klubid tahavad eraldi mängida, siis nad saavad seda teha,» vastas Matsalu süüdistustele.
Kumbki pool oma väidetest ei taganenud. Lõpuks märkis alaliidu peasekretärina töötav Karel Loide, et selliseid plaane võib ju teha, kuid spordiseaduse järgi saab riigi meistritiitlit välja anda siiski vaid kohalik alaliit.