Kuus meest kollases, kes raputavad Eesti korvpalli

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rakvere Tarva mängijad ja peatreener Andres Sõber Eesti karikavõitu tähistamas.
Rakvere Tarva mängijad ja peatreener Andres Sõber Eesti karikavõitu tähistamas. Foto: Margus Ansu

«Rakvere Tarvas ongi meist parem meeskond,» lausus Kalev/Cramo korvpallimeeskonna peatreener Alar Varrak pärast Eesti karikavõistluste poolfinaalis virumaalastelt saadud kaotust. «Tarva kuus meest on ikka tõesti väga head mängijad. Ükskõik, mida nende vastu välja mõtled, ikka kusagilt käriseb. Kui nad tervena püsivad, peaksid kõik meeskonnad püüdma hooaja lõpus neid vältida nii kaua kui võimalik,» tõdes Rapla TYCO peatreener Indrek Ruut pärast karikavõistluste finaalis Tarvalt saadud kaotust.

Koduse korvpallihooaja esimest poolt võib julgelt nimetada Rakvere Tarva poolaastaks – nad alustasid hooaega Balti liiga karikavõiduga, jõudsid Balti liigas vahegruppi ja lõpetasid laupäeval Eesti karikavõiduga.

Tarvast veab kuuik, kes jagab omavahel enamiku mänguajast. Ja kuigi konkurentide treenerid ütlevad nende kohta häid sõnu, on tegemist seltskonnaga, kes ei kuuluks põhitegijate hulka kummaski Eesti eeldatavas tippklubis, ei Kalev/Cramos ega Tartu Rockis. Ilmselt ei mõtleks kumbki meeskond isegi nende palkamisele.

Ilmekalt iseloomustavad Tarva koosseisu Varraku sõnad: «Kui me rivistaksime Kalevi ja Tarva meeskonnad üles, siis olgem ausad, üks ühe vastu võttes on ju Kalevi mängijad paremad…» Paraku loeb korvpallis meeskond.

Postimees tutvustab kuut meest, kes moodustavad Tarva selgroo.  

Juris Umbraško

33-aastane tagamees alustas karjääri kõrgelennuliselt, kuuludes aastatel 2000–2002 Moskva CSKA ridadesse. Koju naasnuna pallis Umbraško pool hooaega Ventspilsis. Edaspidi pendeldas ta aastaid kodumaa ja Ukraina klubide vahet. Erilist sära ta ei saavutanud, ent mõnel aastal teenis siiski kutse Läti koondisse. 2009. aastal mängis ta Poolas toimunud finaalturniiril, ent pärast seda pole ta enam riigi esindusmeeskonda kuulunud.

Umbraško statistilised näitajad paranesid möödunud hooajal, kui ta tõmbas selga Tarva särgi. Tänavu on ta aga veelgi stabiilsem. Mehe tõelist taset näitavad sooritused tähtsates mängudes. Karikavõistluste poolfinaalis ja finaalis saatis ta korvi poole teele 16 kolmest, millest tabas 11.

Kalev/Cramo ja Rocki võimalike leegionäride valikusse pole Umbraško kuulunud.  

Maris Laksa

31-aastane suur äär on nagu Umbraškogi kõva reisimees, kes pallinud Ukraina, Poola, Kreeka, Rumeenia, Küprose ja Kasahstani klubides. Erilise särata möödunud võõrsilkäikude vahel on ta kuulunud ka Läti paremate meeskondade ridadesse, ent piirdunud seal peamiselt statisti rolliga. Kuuldavasti pole ta lätlaste hulgas kuigi kõrges hinnas.

Tema tippajad jäävad karjääri algusesse, kui ta õppis ja mängis USAs Providence'i ülikoolis ning kolmel hooajal kutsuti ka Läti koondisse. Viimati tõmbas ta koondise vormi selga üheksa aastat tagasi.     

Tarvas on Laksa jõudnud näitajate poolest uuele tasemele. Ta saab palju mänguaega ja on üks meeskonna suuremaid korvikütte. Mehe väärtust näitab seegi, et Eesti karikavõistluste finaalis valiti ta väärtuslikemaks mängijaks.

Kalev/Cramo ja Rocki võimalike leegionäride valikusse pole Laksa kuulunud.

Renato Lindmets

28-aastane atleetlik ääremängija, kes vaatamata napilt kahemeetrilisele kasvule peab tihti täitma ka tsentri rolli. Eesti juurtega mees jõudis USAs mängida Elmsi ülikoolis, mis kuulus NCAA kolmandasse divisjoni.

2010. aasta suvel ilmus ta ootamatult Eesti koondise kandidaatide ringi, ent sellele eelnenud hooaja Portugali tugevuselt teises liigas veetnud mees koondisse siiski ei pääsenud. Pool hooaega mängis ta Tarvas, ent jaanuaris siirdus Islandile.

Möödunud hooaega alustas ta Portugali meistriliigas, kuid keset hooaega otsustas naasta Islandile. Tänavuse hooaja eel avaldas ta ise soovi mängida uuesti Tarvas. Esialgu oli ta puhas vahetusmees, ent pärast tsenter Raitis Grafsi lahkumist täidab väga olulist rolli.

Karikavõistluste otsustavates mängudes pärssis tema sooritusi põlvevigastus ja liiga kiiresti kogunenud vead.

Mõistagi pole nii tagasihoidliku töökäiguga mees kuulunud Kalev/Cramo ja Rocki huviorbiiti.

Brandis Raley-Ross

25-aastane tagamees veedab pärast ülikooli Euroopas oma kolmandat hooaega. Esimesel aastal pidas ta Slovakkias vaid kolm kohtumist, mullu veetis aga täishooaja Tallinna Kalevis. Seal jäigi edukalt skooriv mees silma Tarva peatreenerile Andres Sõbrale.

Huvi liituda Rakvere klubiga ilmutas aga Raley-Ross ise. Paraku venisid läbirääkimised pikale ning Tarvas jõudis vahepeal katsetada teisi mehi. Kui selgus, et nende tase ei vasta ootustele, saadi ameeriklasega siiski kaubale.

Kalev/Cramo ja Rocki huviorbiiti pole Raley-Ross sattunud.  

Reimo Tamm

28-aastane mängujuht on järjekordne Andres Sõbra avastus. Karjääri Kalev/Cramo süsteemis alustanud mees tõusis esimest korda pildile TTÜs mängides. Koos peatreener Aivar Kuusmaaga liikus ta sealt Kalev/Cramo ridadesse, kus leppis siiski vahetusmehe rolliga ning pärast eelmise hooaja lõppu ei nähtud tal seal enam erilist rolli.

Tarvas sai aga Tamm uue hingamise ning peatreener Sõber on teda nimetanud juba eriti vintskeks selliks. Põhjusega – 2010. aasta suvel ühe valiktsükli isegi Eesti koondisse kuulunud mees on Virumaal klubi hästi vedanud.

Mehe statistilised näitajad viivad ta kindlalt Eesti meistriliiga ja Balti liiga tippmeeste hulka, lisaks on ta tunnistatud ka koduliiga kuu parimaks mängijaks.

Kalev/Cramo ei näinud Tammes nii vägevat potentsiaali, kui mees praegu näitab. Kuulda pole olnud ka Rocki huvist tema vastu.

Kaido Saks

26-aastane ääremängija pole seni üheski meeskonnas esimest viiulit mänginud. TTÜs kuulus ta küll põhiviiskusse, ent liikus sealt koos mitme põhimehe ja peatreener Aivar Kuusmaaga Kalev/Cramosse, kus kaks viimast hooaega nühkis peamiselt vahetusmeeste pinki.

Selle perioodiga kaasnes kaks Eesti meistri tiitlit ja varumehe koht Eesti koondises. Möödunud suvel teda aga enam riigi parimate seltskonda ei kutsutud. Suure tõenäosusega oleks Saksa karjäär Eesti «tippklubis» jätkates lõplikult kustunud, kuid Tarvas on temagi leidnud uue hoo.

Sõber on leidnud talle uusi rolle – tavaliselt vaid viskajana kasutatud mängumees peab vahepeal olude sunnil võitlema ka vastaste korvialuste jõududega. Nagu mängud näitavad, saab ta hakkama.

Kalev/Cramo ei näinud Saksal erilist rolli, kuulda pole olnud ka Rocki huvist tema vastu.

Tagasi üles