Kuldliiga kadumine muudab koduse kergejõustikukalendri tipptasemel võistluste osas väga hõredaks.
Kuldliigata kergejõustik muutub märkamatuks
Vigastuse tõttu Londoni olümpialt eemale jäänud mitmevõistlejad Mikk Pahapill ja Andres Raja avasid eile Tallinnas uue hooaja. Ilmselt ei kahtle keegi, et tegemist on vähemalt Eesti mõistes tipptasemel sportlastega. Arvestades veel asjaolu, et mehi pole ammu võistlemas nähtud, võinuks see olla kergejõustikusõprade jaoks sündmus. Kuid … rahvusvahelisel tasemel tipptasemel atleetide võistlemine ei toonud Lasnamäe kergejõustikuhalli pealtvaatajaid.
Põhjus on lihtne, tegemist oli nurgataguse jõuproovi, teivashüppe GP-sarja Tallinna etapiga. Üritusega, millest laiem üldsus pole midagi kuulnud ja mille korralduslik tase võrdub tavalise treeningvõistlusega. Pahapilli tulemus 4.95 pole paha, kuid sellised jõuproovid ei hakkagi kunagi publikus huvi tekitama.
Pessimistlik toon
Paraku saab just sellistest võistlustest tänavu Eesti kergejõustiku trend. Aastaid tippe koondanud ja vürtsiks välismaiseid staare siia toonud kodune Kuldliiga sari jääb tänavu talvel ära. Suure tõenäosusega ei toimu tervet hooaega hõlmavat sarja ka suvel.
«Tegelikult on kalendris palju võistlusi, kuid kõik need on klubi või mingi piirkonna tasemel jõuproovid,» nentis aastaid kodust Kuldliigat vedanud Mati Lilliallik. Kuna Kuldliiga senise suurtoetajaga lõppes leping ja uut sponsorit pole leitud, ei näinud Lilliallik võimalust võistlust elus hoida.
Päris jõude Lilliallik siiski ei istu. Visalt jätkab ta peasponsori otsinguid suvise sarja tarvis, ent variantidest rääkides kõlab ta jutt pigem pessimistlikult. «Tundub, et tippspordi toetamine pole praegu ettevõtjate hulgas kuigi populaarne. Olümpiajärgsel aastal on langus tavaline,» nentis ta. «Mõned variandid on veel õhus, aga midagi konkreetset rääkida pole.»
Eesti Kergejõustikuliidu peasekretäri Sirje Lippe sõnul tehakse praegu tõsist tööd, et suvel toimuksid alarühmade kaupa seeriavõistlused, kuid temagi pidi nentima, et Kuldliiga-sarnase formaadiga võistlussarja tänavu ei tule. «Meie ise seda korraldada ei saa ja ilmselt ei peakski,» leidis ta. «Aga meil on heaks näiteks heitjate seeriavõistlus. Peame hoolitsema, et see jätkuks ja sarnaseid võistlusi tekiks ka teistes alarühmades. Samas pole asi nii lihtne, et võtad kalendrist võistlused ja liidad need kokku üheks sarjaks.»
Omaette küsimus on seegi, kas meie oma tipud näevad mingitki motivatsiooni hõreda konkurentsiga jõuproovidel startida. Lillialliku sõnul võib aga tippude eemalejäämine mõjuda isegi positiivselt. «Näiteks Gerd Kanter on kodus palju võistelnud, võib-olla aitab väike paus tekitada publikus taas suuremat soovi teda uuesti näha,» mõtiskles Lilliallik.
Üksikuid päiksekiiri leiab siiski ka tänavusest kergejõustikukalendrist. Näiteks 5. veebruaril korraldatakse Tartus mullu lahkunud treener Martin Kutmani mälestusvõistlus ja Lilliallik teeb kõik, et jõuproovi tase oleks võimalikult kõrge.
Aasta tippsündmused
«Panustame nendele aladele, mis olid Kutmanile endale südamelähedasemad – hüpped, sprint. Ringijookse programmis pole, pigem toome tribüünid selle võrra võistluspaikadele lähemale,» rääkis Lilliallik, kes lööb käed külge ka suvel Gustav Sule memoriaali elushoidmisel. «Auku ei saa sisse jätta, tänavu toimub see võistlus 49. korda. Kui nüüd vahele jätta, oleks 50. võistluseni jõudmine juba väga raske.»
Kergejõustikuliit panustab veebruari esimestel päevadel peetavale rahvusvahelisele mitmevõistlusele. Üritusele lisab kindlasti värvi teadmine, et starti on lubanud tulla nii Pahapill kui Raja, naistest aga Grit Šadeiko. Lisaks soovivad Tallinna tulla mitmed tipptasemel mitmevõistlejad. «Nimedest ei tahaks veel rääkida. Peame jälgima ka seda, et meie oma sportlastele jääks piisavalt kohti.»
Mitmevõistlus on ka suvise kalendri märksõna – juuni viimastel päevadel toimub Tallinnas Euroopa mitmevõistluste karikavõistluste superliiga.