Suusaveerandil probleemide küüsis vaevlevate koolide vahel leidub ka positiivseid näiteid. Väga hästi on asjad korraldatud Tallinna lähistel asuvates rikkamates valdades. Näiteks Rae vallas asuvas Jüri gümnaasiumis on ostetud 30 komplekti suusavarustust ning need on ka pidevalt kasutuses.
«Päeva lõpuks muutuvad saapad küll märjaks, kuid midagi pole parata, oma varustus on ikka väga vähestel,» tõdes õpetaja Siim Palu.
Tema Tabasalus töötav kolleeg Milvert Vaaks on aga veelgi paremas seisus. «Valla poolt koostatud projekti raames osteti meile sadakond paari suusavarustust ning tänu sellele saavad peaaegu kõik ka suusatatud,» rääkis ta. «Suusaveerandil toimuvadki tunnid õues. Meil on metsas korralikud rajad, tehnika õppimiseks on aga staadionil neli klassikajälge ja uisusammuks ring.» Kuid isegi vähemalt näiliselt heal järjel olevate inimeste elamispaigaks olevas Tabasalus ulatub oma suuskadega koolitunnis käivate laste arv napilt 40ni.
Haljalas on kokku korjatud kooli unustatud suusad ja saadud ka humanitaarabi. Nii on õpilastele jagamiseks 15–20 paari.
Haljala kooli õpetaja Meelis Kari sõnul on aga suuskade puudumisest suurem probleem harjumuse puudumine. «Kui laps hakkab 1. klassist alates sõitma, pole temaga ka tulevikus probleeme, kuid vahepeal oli mitu lumevaba talve ning sellel ajal kooli tulnud lapsed pole ka hiljem suusatamist omaks võtnud.»