Inglismaa jalgpalli üks säravamaid tähti Paul Gascoigne, kes on nii mängijakarjääri ajal kui ka pärast selle lõppu maadelnud erinevate sõltuvuste ja terviseprobleemidega, käitus heategevusüritusel sedavõrd ebaadekvaatselt, et kohalviibinutel tekkis tõsine mure tema elu pärast.
45-aastane Gascoigne pidi esinema Northamptoni Towni klubi korraldatud vähivastasel üritusel. 500 inimese ette astumine aga viibis, sest Gascoigne’i kaaskonna sõnul ei tundnud eksjalgpallur end hästi. Publikule öeldi, et Gascoigne on küll haige, kuid soovib kindlasti nende poole pöörduda.
Pärast pikka viivitust aidati silmnähtavalt värisev Gascoigne lavale, eelnevalt oli tema agent Terry Baker vabandanud, et mees on joonud kaks õlut. Samuti palus Barker Gascoigne’i mõistvalt suhtuda. Jalgpallur ei olnud aga võimeline pea ainsatki mõistlikku lauset moodustama – kui Baker üritas plaanipärast vestlust algatada küsimustega Gascoigne mängijapäevadest, vastas too ebamääraselt ja puhkes mitmel korral nutma.
Baker küsis seejärel, kes on parim mängija, kelle kõrval Gascoigne on platsil viibinud. Gascoigne vastas seepeale: «Bobby Robson. Aga ta on m***. Nad on kõik m***id. Ja teie olete kõik m***id.» Roppuste pildumise järel puhkes ta uuesti nutma ja palus publikult vabandust, sõnades: «Ma olen kolm päeva viskit joonud.»
«Kõigil oli klimp kurgus. Meile jäi tunne, et talle pole enam palju elupäevi antud.»
Gascoigne toimetati seejärel lavalt minema ja publikule öeldi, et ta viiakse otsekohe haiglasse. Samuti jäeti Gascoigne’i endistes koduklubides Lazios, Newcastle’is ja Tottenhamis ära 15 samasugust üritust, kus ta oleks pidanud esinema. 2004. aastal jalgpallurikarjäärile joone alla tõmmanud Gascoigne on olnud sestsaadik hädas alkoholi- ja ravimisõltuvusega, samuti on mees viibinud psühhiaatrilisel ravil, kui tal diagnoositi isiksusehäired. Lisaks on ta oma autobiograafias tunnistanud, et vaevles buliimia ja obsessiiv-kompulsiivse häire käes.
Tema mänedžeri Matt Jonesi sõnul on Gascoigne’i elu käinud viimastel kuudel üles-alla. «Paul saab abi ja tuge, mida ta vajab. Ma suhtlen temaga pidevalt, kuid kurb tõde peitub selles, et Paul on alkohoolik. Ta on viimasel ajal väga tubli olnud, kuid iga päev kujutab endast võitlust joomise vastu,» lausus Jones.
Baker vabandas samuti oma hoolealuse käitumise pärast. «Paul ei joo tegelikult üldse viskit – kogu see viskijutt oli ettekirjutatud nali, mis kukkus valesti välja. Ta ei oleks ilmselt pidanud üldse lavale astuma, aga ta ei tahtnud kõigile neile inimestele pettumust valmistada. Paul näeb väga kõvasti vaeva, et oma elu joone peale saada, » ütles Baker.
Kohalviibinud külaliste sõnul valitses pärast Gascoigne’i lahkumist saalis aga matusemeeleolu. «Oli kohutav teda sellises seisus näha. Ta värises nii hullusti, et meile tundus, nagu tal oleks Parkinsoni tõbi. Tulime oma kangelast vaatama, kuid näis, nagu jälgiksime hoopis tema surma. See oli ütlemata kurb,» sõnas üks üritusel olnu. Teine lisas: «Kõigil oli klimp kurgus. Meile jäi tunne, et talle pole enam palju elupäevi antud.»
Oma põlvkonna säravaimaks inglasest jalgpalluriks nimetatud Gascoigne'i täht lõi särama 1990. aasta MMil, kui Inglismaa jõudis poolfinaali. Seal jäi ta maailma televaatajatele meelde sellega, et valas keset mängu pisaraid, kui sai kollase kaardi, mis jätnuks ta finaalist eemale. Inglismaa kaotas siiski penaltitega Saksamaale ja finaali ei jõudnud.
Gascoigne esindas Inglismaa koondist 57 korda ja lõi kümme väravat. Pärast mängijakarjääri lõppu proovis ta kätt treenerina, kuid ametiaeg Kettering Towni eesotsas jäi vaid 39 päeva pikkuseks. Klubi omaniku sõnul oli vallandamise põhjus lihtne – Gascoigne ilmus peaaegu iga päev tööle purjuspäi.