Treieri sõnul pidi ta 21-aastase Risti klubisse aitamiseks kõvasti kauplema. «Nende jaoks oli esialgu takistuseks see, et ta on nii noor. Aga klubi boss usaldab minu arvamust väga ja rääkisin talle ausalt ka kõik Liisi nõrgad küljed ära, ei hakanud liiga ilusat mulli puhuma,» lausub Treier. «Grete uurib ikka, kuidas mul läheb, suhtleme nädalas korra või paar. Ajame küll mõlemad oma asja, aga tean, et kui on mure, aitab ta alati,» lisab Rist omalt poolt.
Uute kaaslastega aasta alguses liitunud Rist kiidab seltskonda väga meeldivaks. «Meil on naiskonnas viis itaallannat, üks hispaanlanna, üks prantslanna, üks tüdruk Taist ja üks Valgevenest. Kohalikud sõitjad elavad kodus, meie aga valgevenelannaga kahekesi tiimi majas Lucca lähedal Capannori linnakeses,» kirjeldab Rist. «Saame temaga päris hästi läbi, oleme ka pea ühevanused, ta on minust vaid aasta vanem, kuid kogenud. Päevad on meil praegu üsna ühte nägu – ärkame poole kümne paiku, raskemad trennid on nelja-viie tunni pikkused ja sel juhul järgneb ka massaaž. Lühemad trennid jäävad paaritunnisteks.»
Itaallannad on Ristil aidanud ka kohalikku keelt õppida. «Treener räägib ainult itaalia keelt, aga õnneks kohalikud tüdrukud oskavad ka inglise keelt ja tõlkisid meile algul, samuti õpetasid sõnu, mida kindlasti vaja läheb. Õpin iga päevaga, päris selge keel veel pole, aga treeneriga saame juba suheldud,» sõnab Rist.
