Saada vihje

Suur pettumus ja väikesed lootusekiired

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kauri Kõiv sai MMil sprindis parima eestlasena 31. koha ja pääses ainsana jälitussõitu.
Kauri Kõiv sai MMil sprindis parima eestlasena 31. koha ja pääses ainsana jälitussõitu. Foto: Andreas Nigol

«Pole midagi öelda, null,» lausus ülimalt pettunud Roland Lessing pärast Tšehhis Nove Mestos peetava MMi sprindivõistlust, kus ta eksis kolmel lasul ja pidi leppima alles 72. kohaga.

MMi esimesed individuaal­alad eestlastele midagi väga rõõmustavat ei pakkunud, sprindis kogunes kaheksa koondislase peale koguni 22 möödalasku, 60 parema sekka ehk pääsu jälitussõitu kindlustas vaid Kauri Kõiv, kes sai ühe möödalasu juures 31. koha.

«Koht pole väga selline, mis mind rahuldaks,» lausus Kõiv, kes teenis käimasoleva hooaja esimesed MK-punktid. «Ühe trahviga võiks ikka 20 sekka tulla.»

Koguni viis märki üles jätnud Indrek Tobreluts sai 87. ja kolmel lasul eksinud Daniil Steptšenko 90. koha.

Naiste seas oli Eesti koondislastest parim Darja Jurlova, kes tegi kolm möödalasku ja sai 67. koha, jõuludest saadik tervisehädadega kimpus olnud Kadri Lehtla eksis samuti kolmel lasul ja sai 76. koha, Johanna Talihärm sai nelja möödalasu juures 85. koha ning lasketiirudes eksimatult tegutsenud Grete Gaim oli 95.

«Kindlasti on pettumus, ka sportlastel endil,» tunnistas Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja, hinnates eestlaste seniseid MMil. «Kõik ootasid paremat esinemist. Väga paljud läksid laskmisega alt, kolm kuni viis trahvi pole kellelgi igapäevane.»

Jälitussõidus ei õnnestunud Kõivul laskmine, nelja tiiru peale jäi üles kuus märki, tulemuseks 48. koht. «Kindlasti olen pettunud,» ei hakanud ta salgama. «Kui vaatasin stardiprotokolli, siis päris hea koht oli ainult paari sekundi kaugusel. Tahtsin võimalikult kaua seal rongis püsida ja viimasel ringil veel juurde panna, aga ei õnnestunud. Tagaajamises on kõik võimalik, kui pihta lasta.»

Käimasolev hooaeg algas üsna paljutõotavalt, kui esimesel MK-etapil Östersundis sai Lehtla 15 km tavadistantsil 22. koha ning Steptšenko teenis sprindis karjääri esimesed MK-punktid. Oodatud edu pole aga järgnenud ja tulemused on läinud allamäge. Mitu koondislast on olnud hädas tervisega ning haigused on jätnud jälje sportlaste sõiduvormile.

«Paraku pole MMi esimene pool toonud tõusu, mida ise lootsime, aga emotsiooni pealt kahe päeva järel mingit lõplikku järeldust pole vaja teha,» arvas Oja, kes laupäeva õhtul analüüsis senist hooaega koos Eesti koondise lätlasest peatreeneri Maris Cakarsi ja abitreeneri Mihkel Joosinguga. «Käega kindlasti ei löö. Treenerid, hooldemehed ja eelkõige sportlased on motiveeritud, möödunu on unustatud. Nüüd on paar päeva aega ennast individuaaliks rivvi viia, töö läheb edasi.»

Täna ja homme on MMil võistlusvabad päevad, kolmapäeval on kavas naiste 15 km tavadistants ja neljapäeval meeste 20 km sõitu. Nagu öeldakse, sureb lootus viimasena, ning Oja avaldas lootust, et ehk õnnestub eestlastel lõpuks oma võimed realiseerida. «Leidsime Marise ja Mihkliga arutades, et tegelikult on praegu kõik koondise mehed võimelised tulema 20–30 parema sekka ning noored tüdrukud 50 hulka,» mõtiskles Oja. «Kadri on veel natuke küsimärk. Ta küll ise ütleb, et enesetunne on juba parem, aga sõidukiirust ja -kindlust pole veel tulnud. Siiski usun, et tavadistantsil suudavad kõik oma sõidu, milleks nad siia tulid, ka realiseerida.»

Kuigi jälitussõidu kuus möödalasku just erilist optimismi ei sisenda, uskus ka Kõiv, et 20 km sõidus on võimalik paremat tulemust saavutada. «Distantsis peab muidugi rohkem märke alla saama kui 14,» muigas ta. «Praegu kulgeb suhteliselt eelmise aasta MMi stsenaariumi järgi – sprindis lasin ühe trahvi, tagaajamises tuli seitse möödalasku ja distants lõppes ainult ühe trahviga. Seetõttu väga morniks ei tee, päevad pole vennad.»

Mullusel MMil Ruhpoldingus sai Kõiv 20 km sõidus 26. koha, mis on tema karjääri senine parim tulemus maailmameistrivõistlustelt.

Lehtla jaoks on 15 km sõit üheks kaalukeeleks, kas tõmmata MMiga tänavusele hooajale joon alla. «Otsustan MMi lõpus, vaatan, kuidas olukord on, ja siis on kaks varianti – kas lähen arsti juurde või võistlema,» avaldas Lehtla, kelle sõnul mõjus sprint lootuskiirena, et seis on paranemas. «Hetkel arvan, et võib-olla pigem läheks ikkagi võistlema. Praegu aga tuleb kogu raha panna individuaali peale, sest muud varianti mul enam pole.»

Tabloo

Laskesuusatamise MM

Mehed. 10 km sprint: 1. Emil Hegle Svendsen (Norra) 23.25,1 (1 möödalask), 2. Martin Fourcade (Prantsusmaa) +8,1 (1) ... 31. Kauri Kõiv +1.37,1 (1), 72. Roland Lessing +2.52,8 (3), 87. Indrek Tobreluts +3.26,2 (5), 90. Daniil Steptšenko +3.34,8 (3). 12,5 km jälitussõit: 1. Emil Hegle Svendsen (Norra) 32.35,5 (1), 2. Martin Fourcade (Prantsusmaa) +0,1 (2) ... 48. Kauri Kõiv +4.54,4 (6).

Naised. 7,5 km sprint: 1. Olena Pidh­rušna (Ukraina) 21.02,1 (0), 2. Tora Berger (Norra) +6,4 (1)... 67. Darja Jurlova +2.40,2 (3), 76. Kadri Lehtla +3.02,5 (3), 85. Johanna Talihärm +3.28,6 (4), 95. Grete Gaim +4.12,3 (0). 10 km jälitussõit: 1. Tora Berger (Norra) 28.48,4 (3), 2. Krystyna Palka (Poola) +18,5 (2).

Tagasi üles