/nginx/o/2013/02/14/1573008t1h1184.jpg)
Hispaania kurikuulsa dopinguarsti Eufemiano Fuentese kohtuprotsessil avas täna suu võtmetunnistaja Jesus Manzano, tulles lagedale suure hulga ehmatavate üksikasjadega.
Dopingurattur: tarvitasin veise verest tehtud ning hobustele ja koertele mõeldud aineid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just Manzano väitis 2004.aastal intervjuus Hispaania ajalehele Diario AS, et Kelme meeskonnas tarvitati süstemaatiliselt dopingut. Kaks aastat hiljem käivitas Hispaania politsei operatsiooni nimega Puerto, et Fuentese dopinguvõrgustik likvideerida. Manzano tänane tunnistus on kõige rängem Fuentese vastu esitatud süüdistus.
Manzano sõnul pakkis Fuentes oma Porsche verekotte täis, et ratturitele hotellides keelatud ülekandeid teha ning keelatud aineid ja verd ühelt etapilt teisele vedada. Manzano väitel asetati verekotid esmalt pakendisse ja seejärel peideti see veinide vahele. Lisaks pidid ratturid tema sõnul ühel hetkel maksma «kirjatuvile», kellena tegutses tiimi ametnik Alberto Leon.
Eksrattur Leon on tänaseks surnud – ta leiti 2011. aasta jaanuaris oma kodust. Uurimine tuvastas, et mees sooritas enesetapu, puues end üles. Kohtu all on hetkel viis inimest, kelle seas on lisaks Fuentesele ka tema õde Yolanda. Maksimumkaristusena ähvardab kohtualuseid kaks aastat vanglat, kõik viis väidavad, et on süütud.
Manzano loetles, millist kokteili ta tarbis: EPO, kortisoon, raseduse ajal tekkiv naishormoon, testosteroon, võidusõiduhobuste stimulant, veiste verest toodetud aine ja koertele mõeldud veredoping.
Manzano sõnul sai ta aastatel 2000, 2001 ja 2003 Kelme meeskonda kuuludes Fuenteselt keelatud erütropoietiini ehk EPOt. Tema sõnul tarbisid dopingut kõik Kelme ratturid peale Juan Miguel Cuenca. Manzano süüdistab ka tiimijuhti Vicente Beldat ja treenerit Jose Ignacio Labartat, kelle heakskiidul dopingutarvitamine toimus.
«2001.aastal tuli Belda minu tuppa ja ütles, et annab mulle «midagi, mis mu mootorile vunki lisab». See oli EPO. Fuentes ja Labarta olid samuti kohal. Kes nõus polnud, visati tiimist välja. Ma ei tarvitanud dopingut iial vabatahtlikult,» lausus Manzano.
Teise ratturi Jörge Jaksche varasemaid sõnu kinnitades lausus Manzano, et Fuentes andis talle pulbrit, millega uriiniproovi võtjad ära petta. «Valge pulber tuli panna peenisesse, et uriini koostist mõjutada. Tänu sellele ei leitud proovidest EPO jälgi.»
Ratturite hematokriti taset alandati aga albumiini (plasmavalgu) süstimisega, mille järel anti tablett uriini kergemaks väljutamiseks. Manzano loetles, millist dopingainete kokteili ta tarbis: sinna kuulusid EPO, kortisoon, raseduse ajal tekkiv gonadotropiini nimeline naishormoon, testosterooni sisaldavad AndroGeli pakid, võidusõiduhobuste juures kasutatav Synactheni nimeline stimulant ja Actovegin, mida toodetakse veiste verest.
Lisaks võttis Manzano 2003. aasta Tour de France’i ajal enda sõnul Oxyglobini, mida toodetakse koerte vere hapnikutaseme tõstmiseks. Just selle rohu tarbimise tõttu kukkus ta mäestikuetapil kokku, kuid ei tohtinud appi rutanud arstidele öelda, mida ta kasutanud on, sest see paljastanuks kogu dopinguafääri.
«Mulle oli veeni süstitud Oxyglobini ning Belda ja Labarta teadsid seda. Ründasin Richard Virenque’i ja siis tundsin, et enesetunne läheb aina hullemaks, kuni lõpuks pilt eest kadus. Mul kästi suu pidada, sest olime Prantsusmaal ja positiivse testi puhul oleks meid kõiki vangi pandud,» kirjeldas Manzano.
Seitse päeva hiljem tehti Manzanole verevahetus. Enda sõnul oli ta nii nõrk, et sai allergilise reaktsiooni ja tema naine pidi peatama rongi, milles nad sõitsid, et Manzano maha pääseks. Samal aastal visati ta meeskonnast välja – Manzano oli süüdistanud tiimi ratturite elu ohtu seadmises. Ametlikult väideti aga, et Manzano rikkus meeskonnasiseseid reegleid, tuues päev enne võidusõitu oma tuppa võõra naise.