Vesiku ja Kollo laagrit Tais kroonis munga õnnistus

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rivo Vesik ja Kristo Kollo liiklesid Tais peamiselt rolleritega. Pildil Vesik koos tütar Ronjaga.
Rivo Vesik ja Kristo Kollo liiklesid Tais peamiselt rolleritega. Pildil Vesik koos tütar Ronjaga. Foto: Erakogu

Rannavõrkpallurid Rivo Vesik ja Kristo Kollo naasid sel nädalal kahe kuu pikkusest laagrist Taimaalt ja viibivad kodumaal vaid paar päeva, et siis juba Soome ning Egiptusesse treenima sõita.

«Laager läks igati ootuste kohaselt ja jäin väga rahule, Tais on sportimiseks suurepärased võimalused,» sõnas Vesik. «Üks asi on soe kliima, aga ka muu vajalik on tasemel ja taskukohane, näiteks kaks tundi massaaži pimeda massööri käte all maksab vaid seitse eurot,» toob ta ühe näite. «Terve seal veedetud aja jooksul ei saanud me isegi ühtegi pisivigastust.»

Ka koostöö Kristo Kolloga annab Vesiku sõnul alust positiivseteks mõteteks. «Võin öelda, et otsus Kristoga koos mängima hakata oli õige otsus. Eks parema pildi meie koostöö laabumisest annab eesolev laager Egiptuses, kus saame end tugevamate vastastega võrrelda, Tais olid treeninguparterid siiski meist pisut nõrgema tasemega.»

Meeldiv eluolu

Tais alustati kahe treeninguga päevas, ent teisel kuul lisandus meeste päevakavva ka teine pallitreening. «Jõusaali kavad koostame kumbki ise, oleme mõlemad juba piisavalt kogenud ja teame, mida vaja teha. Pallitreeningutes abistab meid jõudumööda jätkuvalt ka Kristjan Kais,» räägib Vesik.  

Lisaks tugevale trennile jäi meestel siiski aega ka kohalike vaatamisväärsustega tutvuda ja teravaid elamusi otsida. «Kristo sai küll ühe väga terava elamuse osaliseks, kui proovis esimest korda rohelist karrit,» viskab Vesik oma noorema paarimehe üle nalja. «Higistas pärast kõvasti, aga ta ise soovis midagi kohalikku proovida. Ise proovisin ka ühte taipäraselt valmistatud salatit, mida suutsin siiski vaid kolm suutäit süüa.»

Kohaliku eluoluga jäädi üldiselt rahule. «Vene turiste on väga palju ja sealne liiklus on hullumeelne, mistõttu peab ise väga ettevaatlik olema,» räägib Vesik. Mõlemad rannahundid liiklesid Tais muide rolleritega. «Vaikselt mööda teeääri põristasime ja üritasime teistele mitte jalgu jääda. Mitut avariid nägime küll. Jõudsime ka kohalike vaatamisväärsustega tutvust teha ja muuseas saime suure Buddha templi juures ka sealselt mungalt õnnistuse,» meenutab Vesik.

Saalivõrkpallist on nii Vesik kui Kollo peaaegu võõrdunud, sest aega lihtsalt ei jagu. «Sügisel treenisin Audenteses noortekoondise poistega, et end vormis hoida, aga ega saalis mängimiseks enam aega ei jää,» kinnitab Vesik. Alates möödunud kevadest koos Vesikuga mängiva Kristo Kollo jaoks on see esimene täishooaeg, mil ta saalivõrkpalli Eesti-Läti Ühisliigas kaasa ei tee ja pühendub vaid liival treenimisele. «Septembris-oktoobris lubas Tartu meeskonna tollane peatreener Rainer Vassiljev mul nendega koos treenida, aga nüüd enam saali ei jõua,» kinnitab ka Kollo.

Tee viib Soome

Kollo jaoks oli Tai laager esimene väljaspool Euroopat toimunud laager ja temagi jäi sellega rahule. «Saime korralikult trenni teha ja kõik asjad sujusid. 7.30 olime rannas esimesel pallitreeningul ning seejärel suundusime jõusaali ja õhtul tegime teise pallitrenni. Ka kogu muu elu kulges probleemideta – kohalikud on äärmiselt viisakad ja kõik mured lahendatakse kiirelt,» ütleb Kollo, kellele jättis sügava mulje ka kohalik toit.

«Vaatamata sellele esimesele kokkupuutele karriga, meeldis mulle seale toit väga. Pärast esimest katset jooksid küll silmad pool tundi vett,» meenutab Kollo naerdes. «Ainuke, mis häiris, olid meeletud turistide hordid. Sportlikus mõttes oli väga kasulik laager,» lisab Kollo.

Edasised plaanid viivad Vesiku ja Kollo põhjanaabrite juurde. «Esmaspäeval läheme Soome ja treenime Soome koondisega, Helsingis on väga hea sisehall. Ning siis lendame kolmeks nädalaks Egiptusesse ja praeguse seisuga 25. märtsil peaks MK-sari algama,» räägib Vesik plaanidest. Nimisponsori Teearu Grupiga on rannavõrkpalluritel leping hooaja lõpuni, seejärel vaadatakse asjad uuesti üle. «Päris kõike me endale lubada ei saa, aga palgatööd veel ka tegema ei pea. Saame hakkama, kõik vanad sponsorid jätkavad samuti toetamist,» sõnab Vesik.

Tagasi üles