Homse sõidu otsustab suuskade valik

Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade Foto: Riho Lüüs

Nädala keskel seisis naabrimees juba hommikul kell kaheksa oma elamise kõrval nelja tee ristis, musta värvi ja kollaste kirjadega klassika-Fischerid käe otsas, nagu ootaks Godot’d. Või vähemalt Jaak Maed.

Kuhu nii vara minek, pärisin.

Peab Tartu maratoniks määrdevariante proovima, vastas ta, sest ilmateade lubab nullkraadi või isegi plusse.

Mnjaa, head see ei tõota, vangutasin pead. Möödunud laupäeval olin koos ligi tuhande inimesega sõitnud Ida-Virumaal Alutaguse maratoni ning see polnud mingi jalutuskäik metsas. Pooltahke pidamismääre ei pidanud pehmetes ja lörtsistes oludes absoluutselt. See tähendas 40 km läbimist üksnes käte jõul, paaristõugetega. Need, kes kliistri alla panid, jäid veelgi rohkem pigisse. Pidasid üksnes karestatud suusad.

Aga siis meenus murelikku naabrimeest vaadates Vasaloppeti võitja Raul Olle öeldu, et varem kui kaks päeva enne võistlust ei maksa ilmaprognoosi üldse tõsiselt võtta.

Ometi oli maratoniliste hulgas terve nädala tunda määrdeärevust. Mu hooldemeeskonna juhtivliige Jaanus Kunts Suu­savendade tiimist helistas juba pool tundi pärast seda, kui olin lõpetanud Alutaguse maratoni, ja teatas, et hakkas üle Eesti mulle sobilikku suusapaari otsima.

Asi on selles, et mu Fischer RCSid on mu 71 kilo arvestades liiga jäiga paindega. Kui tuleb sula piiril ilm, siis ei saa neid pidama mingi nõksuga, ei määrides ega ammugi mitte karestades. Kaks talve tagasi sõitsin Tartu maratoni suuskadega, mil riski piiril pandud pidamismääre juba Harimäe tõusule lähenedes ära kulus, ning see, mis ülejäänud 46 km järgnes, oli kõike muud kui suusapidu.

Nädala algul teatas Kunts, et lahendus paistab. Ta oli leidnud Eesti endise sprindikoondislase Vahur Teppani suusapargist Fischeri-paari, mis võiks niru ilm korral sobida. Pisut pehmed need on, näitas ta mulle suuskade keskkohta teineteise vastu surudes, aga pidama saab igal juhul. Iseasi, kui palju libisemine seetõttu kannatab, lisas ta.

Täna, laupäeval, ongi ämma sünnipäeva kõrvalt ülesanne number üks katsetada, kuidas enda ja Teppani Fischerid praegustes lume- ja ilmaoludes toimivad. Kui ikka parimat varianti ei leia ning alt peaksid minema, ähvardab homme üks lõputu kannatuste rada. Kõige «preemiaks» veel pettumus ja pahameel.

Lisaks saabub täna hommikul Rootsis Göteborgis allergoloogina töötav vend, kelle Mads­husi suusad tuleb samuti Suusavendade juurde ettevalmistuseks viia. Nood rabavad nüüd ennast homme koidikuni ribadeks. Juba kolmapäeval nägin, kuidas maratoniliste määrimist ootavad suusapaarid katsid nende hoolderuumi seinu nagu paks kirju tapeet.

Kindlasti tuleb täna kõvasti tankida. Õnneks on ämm selliste killast, kes armastab pigem üle toita. Kuid toitku ta palju tahes, ega sellest homseks lõpuni piisa. See tähendab, et aegsasti tuleb valmis panna Dexali energiageelid. Alutaguse maratonil kasutasin väikest rohelist vöökotti, kuhu naine meie kääbusšnautseri Candyga trennis käies tollele ahvatlevaid palukesi varub, kuid avastasin, et pisikest geelipurki sealt välja koukida pole põrmugi kerge. Seega tuleb geelipakendid pigem teibiga rinnanumbri alla kinnitada. Jooki pole ma endaga eales kaasa tassinud – seda saab piisavalt toitlustuspunktides.

Peamine on tänase päeva lõpuks energiat võimalikult säästlikult kulutada. Suuski proovides-valides teen homseks väikse, mõnekümneminutilise soojenduse, muud suuremad ettevõtmised on igal juhul liiast. Samas tuleb leida vaimseid kõrval­ahvatlusi, et stardi eel mitte üle mõelda. Aastaid tagasi möödus pool ööd enne maratoni unetult ning tulemus oli see, et hommikul Tehvandi staadioni kõrval sooja tehes viskas silme eest pildi sootuks mustaks.


Osaleja meelespea

•    Start. 63 km pikkusele rajale minnakse Kääriku suusastaadionilt pühapäeva hommikul kell 9.00. 31 km pikkuse sõidu start antakse Arula teeristist kell 12.30.

•    Suusaabi. Suuski saab määrida 63 ja 31 km pikkuse distantsi stardis ja kõikides toitlustuspunktides. Stardis on teenus tasuline, rajal saab aga abi tasuta. Kepi lõhkumise korral on kõikidest toitlustuspunktidest võimalik laenutada asenduskepp, mis tuleb finišipaigas tagastada.

•    Pakihoid. Paki stardis asjad oma stardinumbriga pakikotti, sule kott kindlalt ning vii see pakiautosse. Vajadusel võib pakikoti jätta ka stardikoridori kõrval olevasse aedikusse. Pakid sorteeritakse stardinumbri viimase numbri järgi.

•    Meditsiiniline abi. Rajal ja toitlustuspunktides annavad abi kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. Kui märkad hädasolijat, teata sellest korraldajale või helista hädaabinumbril 112.

•    Kaotatud ja leitud asjad.  Korraldaja ei vastuta kaotatud asjade eest. Kaotatud, leitud, laenatud ja vahetatud asju vahendab finišis kaotatud ja leitud asjade punkt.