Eesti Maadlusliidu president: maadluses tulevad muutused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Kalvet
Copy
Maadlus Londoni OMil.
Maadlus Londoni OMil. Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee mäletatavasti, et maadlus ei kuulu praeguse seisuga 25 ala sekka, mis kuuluvad 2020. aasta olümpiamängude kavva. Eesti Maadlusliidu president Priit Piilmann teatas täna, et juba praegu on astutud mitmeid samme, et maadlust näidata rahvusvahelisel tasandil paremast küljest.

Eesti Maadlusliidu presidendi pöördumine:

«Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) Täitevkomitee 12. veebruaril tehtud otsus seab kahtluse alla maadluse kuulumise 2020.aasta olümpiamängude kavva.

Esialgse info kohaselt konkureerib maadlus septembris Buenos Aireses koguneval ROKi istungil koos seitsme spordialaga ühele vabale kohale 2020. aasta olümpiamängudel.

Võimaliku variandina on õhus ka võimalus, et maikuus taas kogunev ROK-i Täitevkomitee esitab kolm spordiala ROK-i istungile, mille seast valik tehakse.

Väidetavalt on maadluse kaheldava olümpiaala staatusesse viinud ühelt poolt maadluse reeglite muutused, mis on vähendanud publiku ja TV huvi, samas kindlasti ka Rahvusvahelise Maadlusföderatsiooni (FILA) juhtivpersoonide tegevus või tegevusetus, et on kaotatud positiivset sidet ROK-iga.

Kogu maailma juhtivad spordiriigid, kaasaarvatud USA ja Venemaa on kõige kõrgemal poliitilisel tasemel astunud välja maadluse kaitseks. Seega on lootust, et mäng ei ole veel kaotatud. Selleks peab maadlus läbi tegema teatud muutused.

FILAs on toimunud uued arengud. 16. veebruaril kogunenud FILA Büroos hääletati Venemaa ja teiste juhtivate maadlusriikide survel maha senine FILA president Raphael Martinetti, ajutiseks kohusetäitjaks sai serblane Nenad Lalovic.

FILA juhtorganite töösse kaasati USA Olümpiakomitee endine peasekretär Jim Scherr ja Venemaa maadluslegend, kolmekordne olümpiavõitja  Aleksandr Karelin.

Ühiste jõududega üritatakse maadlust näidata kõige positiivsemas võtmes maailmale ja ROKi liikmesriikidele.

Samuti moodustati kriisigrupp, kuhu kuuluvad lisaks Aleksandr Karelinile ka Venemaa Maadlusföderatsiooni president Mihhail Mamiašvili, et esitada kümne päeva jooksul ettepanekud maadlusreeglite muutmiseks, et iidne spordiala vaadatavamaks ja ligitõmbavamaks teha.

Maadlus kuulus olümpiamängude kavasse alates esimestest mängudest 708. aastal eKr. Kaasaegsetel olümpiamängudel, alates aastast 1896, on maadlus ainult ühe erandiga (1900. aastal Pariisis) alati kuulunud mängude kavasse.

Koostöös Eesti Olümpiakomiteega teeb Eesti Maadlusliit kõik selleks, et maadlus tõestaks oma kuulumist olümpiamängudele. Eesti Maadlusliidu esindajatel on lähiajal plaanis kohtuda Venemaa Maadlusföderatsiooni tippjuhtkonnaga, et tekkinud olukorda arutada.»

Tagasi üles