Eesti Jäähokiliit nõuab endiselt peasekretärilt Riho Soonikult 14 000 eurot.
Riigi rahata jäänud hokiliit nõuab Riho Soonikult 14 000 eurot
Möödunud aastal sai Eesti Jäähokiliit kultuuriministeeriumi kaudu toetusi ligikaudu 60 000 eurot. Tänavu aga hokimehi toetust saajate nimekirjast ei leia – vastupidi, jäähoki on ühel real mitme marginaalse alaliiduga, kes ühel või teisel põhjusel ei vasta toetusesaaja nõuetele.
Nagu sellistel puhkudel tavaks, on Eesti mõistes suure summata jäämise kohta kaks täiesti vastukäivat arvamust. Jäähokiliidu presidendi Jaan Möldri hinnangul teeb kultuuriministeerium hokimeestele lihtsalt liiga, kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil aga põhjendab rahakraanide sulgemist alaliidu ebakorrektse tegutsemisega.
Eestis kehtivate seaduste alusel peavad firmad ja ka mittetulundusühingud – mille hulka kuuluvad ka spordialaliidud – esitama majandusaasta aruande järgmise aasta 30. juuniks. Jäähokiliit esitas audiitori allkirjastatud 2011. aasta majandusaruande äriregistrile aga alles 8. jaanuaril 2013. Seega pool aastat ettenähtust hiljem. Seli sõnul on see toetuse äravõtmiseks piisavalt suur rikkumine.
Soonikult nõutakse 14 000
Möldri sõnul oli viivitusel siiski kindel põhjus. Mullu juunis otsustasid jäähokiliidu juhatuse liikmed korraldada alaliidu rahaasjades revisjoni. Selle tulemusena olevat selgunud, et augustis ametist lahkunud peasekretär Riho Soonik on võtnud alaliidu kassast ligikaudu 14 000 eurot sularaha, mille kohta puuduvad kuludokumendid.
«Asja uurimine võttis aega ning enne, kui asjad selged, et tahtnud ükski juhatuse liige aruannet allkirjastada,» selgitas Mölder. Ta lisas, et tegelikult saadi aruanne valmis 27. novembriks, ent kõikide juhatuse liikmete allkirjad said dokumendile alles jaanuari alguseks. «Mõned inimesed olid Eestist ära, mõned ei osanud anda digiallkirja,» nentis Mölder. «Tegelikult ei tohiks majandusaasta aruanne olla üldse kultuuriministeeriumi inimeste rida.»
Revisjoni tulemuste põhjal oli ettevõtmine õigustatud, raha puudumine leidis kinnitust ning nüüd õnnestub see tagasi nõuda. «Oleme teinud Soonikule ettepaneku 14 000 eurot tagasi maksta ja ta on sellega nõustunud,» väitis Mölder.
Soonikul oli aga asjast teistsugune nägemus. «Täiesti loll jutt! Augustis 2012 läksime lahku nii, et kõik asjad said lõpetatud. Praeguse seisuga pole mul vaja jäähokiliidule midagi maksta,» teatas ta. «Nad ise venitasid aruande esitamisega. Minul pole sellega mingit pistmist.» Aga kuidas jääb katteta sularahaga? «No eks seal tuli meeskondadega sõita ringi, maksta hotellide, lendude ja igasuguste asjade eest. Ühest kohast tuled, teise kohe lendad… eks see ole ju teada, kuidas need asjad käivad. Ei, mina pole alaliidule midagi võlgu.»
Palju pahandust tekitanud aruandes seisab alajaotuses «muud nõuded» siiski must valgel: arveldamised aruandvate isikutega 14 737 eurot.
Veel aasta tagasi poleks hokiliidu viivitamine toonud kaasa mingeid suuri tagajärgi. Kuid 12. detsembril 2012 allkirjastas kultuuriminister Rein Lang määruse, milles muu hulgas kirjas ka see, millisel juhul on alaliidule toetuse maksmine välistatud. Üks põhjusi on majandusaasta aruande esitamata jätmine. Määrus jõustus 7. jaanuaril 2013. Kusjuures selle dokumendi põhjal on alaliitudele antud armuaega viis kuud – paberid peavad olema korras 1. detsembriks.
Liiga karm karistus
Vaidluse kohta õigusarvamuse koostanud advokaadibüroo Varul viitas aga oma hinnangus määruse ebasoodsale tagasimõjule ning leidis, et jäähokiliidu toetuseta jätmine on ebaproportsionaalselt suur karistus. Seda enam, et toetuste jagamise komisjon kogunes alles 10. jaanuaril ehk kaks päeva pärast seda, kui jäähokiliit oli aruande esitanud.
Seili sõnul oli jäähokiliitu e-kirjade teel uuest toetuste jagamise tingimustest korduvalt teavitatud. Sellest räägiti ka mitmes alaliitude esindajatele korraldatud infotunnis.
Mölder aga kinnitas, et vaatas läbi kõik alaliitu tulnud kirjad, ent Seili kirjeldatud teadet ta ei leidnud. «Oli vaid üks kiri, kus ministeeriumi nõunik Malle Englas kirjutas, et me ei kvalifitseeru toetusesaajate hulka. Mingeid põhjendusi seal aga polnud,» väitis alaliidu president ja tõi mängu veel ühe mõttekäigu: «2001. aastani töötas jäähokiliidu peasekretärina Jaan Ahi, tema poeg Andrus oli peaspetsialist ja elukaaslane Englas raamatupidaja. Tegemist oli justkui pereettevõttega. Pärast seda, kui Priit Vilba asus presidendiks, lõppes ka nende tegevus.» Möldri hinnangul võibki tegemist olla nüüd ministeeriumis töötava Englase kättemaksuga.
Kuid kas hoki jääbki rahata? Seli sõnul on ministeerium valmis andma hokiliidule noortespordi toetuseks umbkaudu 8 000 eurot, ent enne soovitakse saada ülevaadet, millised klubid üldse noortega tegelevad.
Spordialaliitude toetuse rong olevat aga selleks aastaks juba läinud.