Allar Raja – öösel püüab pätte, päeval võidab võistlusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal tagasi Eesti koondise katsevõistluse võitnud sõudja Allar Raja on politseinik 24 tundi ööpäevas, ka vabal        ajal kutsub ta inimesi korrale.
Nädal tagasi Eesti koondise katsevõistluse võitnud sõudja Allar Raja on politseinik 24 tundi ööpäevas, ka vabal ajal kutsub ta inimesi korrale. Foto: Toomas Huik

Viiel päeval nädalas vahetab Allar Raja sõudepaadi politsei patrull­auto vastu ning võtab aerude asemel haardeulatusse hoopis käerauad, pipragaasi ja kumminuia.



Kui Eesti praegune esisõudja Raja meenutab oma esimest politseipraktikat, siis löövad tal silmad põlema. Nägu särab ja kogu olek väljendab vaid üht – ülimat rahulolu.

«Mõtlesin, et kuradi äge – lähen praktikale ja kohe laip. Mitte küll mingisugune müstiline tapmine, aga siiski surm. Ülespoomine. Tundsin, et täiesti lõpp – selline töö!» raputab Raja pead ja kohendab politseiembleemiga nokkmütsi.

Mõningase mõttepausi järel lisab ta, õrnalt aimatav pettumusnoot hääles: «Ega mingeid väga ekstreemseid olukordi pole tegelikult olnudki. Seni on sõnadega hakkama saanud. Nuiavalmidus on küll olnud, aga rohkemat midagi.»

Öövalved ja surnuaed

Ent ärevaid hetki on Pärnu politseiprefektuuris oma viimast praktikat tegev Raja sellegipoolest üle elanud. Nii öövalvetel kui ka päeval. Alles hiljuti pidi ta pimedas surnuaias kolme kahtlusalust taga ajama. «Meeled on siis erksad. Kuuled, et lind lendab kuskil, ja kohe on selline tunne, et...» jätab Raja lause lõpetamata. Hirm? Kartus? «Ei, politseinik ei karda kunagi. Politseinikul on ohutunne,» vuristab ta eeskujulikult.

Enesetappe ja laipasid on tema praktika ajal rohkem kui paar olnud. See on üks politseitöö osa. Osa, millega tuleb harjuda. «Laipasid on ikka natuke vastik näha. Aga ega see väga õudne ka pole, lihtsalt kohe pärast seda pole eriti söögiisu,» sõnab Raja ja lisab: «Ka kodutuid on omajagu. Päev algabki tavaliselt sellega, et viime mõne joodiku kainestusmajja plate peale.»

Diplomeeritud politseinik

Praktika jooksul on ta püüdnud kinni nii mõnegi pikanäpumehe. Eriti suurt heameelt tunneb ta koos linnakodanike abiga tabatud ühe Pärnu rattavarga üle. «See oli üks hallipassiomanik. Ratta omanik oli meile väga tänulik. Mul on endal ka korralik maastikujalgratas ning ma kujutasin ette, mis tunne see võiks olla, kui keegi selle lihtsalt ära varastab,» arutleb Raja, kes on politseinik 24 tundi ööpäevas. Ka vabal ajal.

Tihtipeale kutsub ta korrale noorukeid, kes avalikus kohas alkoholi tarbivad ning suitsetavad. Eriti palju kohtab ta neid ka oma «teise kodu», Pärnu Kalevi sõudebaasi lähistel. «Alguses palud ilusti, et minge minema siit. Aga kui ikka aru ei saada, siis teen enne trenni paar valuvõtet ja madistan nendega natuke. Trenni ajal on siis pidevalt adrenaliin üleval,» muigab Raja, kes ka patrullis olles teeb igaks juhuks alati tiiru Pärnu sõudekeskuse juures. Tihtipeale saab ta kõne omaenda treenerilt Matti Killingult, kes korrarikkujate korrale kutsumiseks abi vajab. Raja pole kade – võimaluse korral abistab ta alati.

Ent kas mees ise ka kunagi korda rikkunud on? «Kahjuks küll. Üks kord ületasin natuke kiirust. Aga mitte palju,» vastab ta häbelikult.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Rajast juunikuus diplomeeritud politseinik. Enne seda seisab ees aga terve kuu väga pingelist aega.

Praktika Pärnu politseiprefektuuris, eksamid ning treeningud. Iga tund on arvel. Iga tund peab olema planeeritud. Hommikul kell seitse tuleb ta kodust välja, et praktikale minna.

Juhul kui on öine valve, siis hakkab see õhtul kella seitsmest. 12-tunnine tööpäev lõpeb järgmisel hommikul kell kaheksa.

«Siis pesen, söön ja lähen magama. Kella kolmest päeval tõusen üles ja neljast lähen treeningule. Kuigi tegelikult on siis selline tunne, et võiks kas või kella kaheksani õhtul magada. Aga midagi pole teha – tuleb ennast distsiplineerida,» nendib Raja stoilise rahuga.

Seda sellepärast, et eesmärk on tal teada – Londoni olümpiavõit.
Just sellepärast ei saa ta tõenäoliselt veel paar aastat täiskohaga politseinikuks hakata. Tippsporti sellise töö kõrvalt pole võimalik teha. «Ma ei taha, et politseiametiga side katkeks. Kergematel treeningnädalatel saan appi tulla. Kindel on see, et olen teinud õige ametivaliku. Ma pole selles hetkekski kahelnud,» ütleb Raja lõpetuseks.

Mahakantud sportlane Raja ihkab olümpiakulda

Kui Allar Raja oleks viis aastat tagasi USAsse kogu täiega armunud, poleks Eestil praegu esisõudjat ja Pärnu politseiprefektuuril praktikanti, kes tänu oma kiirusele kõik pätipoisid justkui muu seas kinni püüab.

Viis aastat tagasi uskusid paljud, et Raja kui sõudesportlane on Eestile kadunud. Igaveseks. Lõpetanud 2004. aastal sõjaväeteenistuse, otsustas ta USAs elavat ema külastada. Kolm kuud veetis ta Illinoisi osariigis Chicago lähedal. Mõtles elu üle järele ja kaalus erinevaid variante. Sõudetreeningud tema päevakavasse ei mahtunud. Tennis ja korvpall aga küll. Ränkraskete treeningute asemel oli vaatluse all USA tööturg.

Ent siis käis krõks ja Raja jõudis endas selgusele. «Tahtsin ikkagi spordis kuhugi jõuda ja olla keegi. Samuti lootsin Eestis korraliku ameti omandada,» meenutas Raja.

Eestisse jõudnuna hakkas ta kohe treenima. Tugevamani kui iial varem. Talvistel Eesti meistrivõistlustel ei saanud talle ergomeetritel keegi vastu. Esmakordselt krooniti ta täiskasvanute seas Eesti meistriks. «Mul tekkis omamoodi tõestamisvajadus. Tahtsin näidata, et mind ei tasu veel päris maha kanda,» meenutab Raja.

Pärast seda võistlust hakkas kõik tasapisi ülesmäge minema. 2005. aasta sügisel teenis ta mainekal Armada Cupil kolmanda koha. Teiste seas edestas nii mõndagi nimekat MMi medalimeest. Aasta hiljem pääses Raja juba tugevasse paarisaerulisse neljapaati, mille koosseisus võideti 2006. aasta MMil pronksmedal. Mullu võttis ta paarisaerulisel neljapaadil koos Jüri Jaansoni, Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsäga EMi kulla. Nüüd, aastal 2009, ei saanud talle sõudekoondise igakevadistel katsevõistlustel enam keegi vastu. Praeguse seisuga on Raja Eesti koondise esisõudja. «Tuleb nii välja, et olen koondise liider. Muidugi on uhke tunne. See oli võit, mida mul veel polnud,» sõnab Sindis sündinud sportlane tagasihoidlikult. Aga see on siiski vaid üks samm tema unistuse, Londoni olümpia kuldmedali poole. (PM)

Kommentaarid

Kaspar
Taimsoo
treeningpartner ja konkurent

Allariga olen kolmel viimasel aastal tihedamalt suhelnud. Kaks viimast hooaega sõudsime koos neljapaadis ja nüüd hakkame kahepaadis sõitma. Allaril on kõik sportlasele vajalikud omadused – järjepidevus, riskivalmidus, tahtejõud. Ta läheb alati täispangale välja. Temaga koos on hea treenida, sest ta ei võta nii-öelda tööd koju kaasa. Kui treeningu ajal raksu läheme, siis pärast seda oleme ikka sõbrad edasi.
---------------------

Matti Killing
treener

Allar on sihikindel ja heasüdamlik. Vahel ehk liigagi heasüdamlik. Spordis just oleks tarvis vahel karmim olla. Mõnikord on mul tunne, et tal jääb enesekindlusest natuke puudu – ta peaks endast rohkem arvama. Allaril on meeletu tahe. Mõnele on annet rohkem antud, aga tal on just see tohutu tahe, mis edasi viib. Ta on omamoodi treenimise maailmameister. Nüüd hakkab see töö vilja kandma. Mis tema lagi võiks olla? Arvan, et miski ei takista tal olümpiavõitjaks saamast. See on aga juba pikem protsess.
-------------------------------

Maarja
Ojamaa
tüdruksõber

Inimesena on Allar üks kõige suurema südamega inimesi, keda ma tean. Ta ei mõtle iialgi kellestki halvasti, isegi kui mõni inimene seda mõne oma teo tõttu väärt oleks.


Ta on ääretult abivalmis ka inimeste suhtes – isegi kui tal endal on miljon asja teha, leiab ta selle aja, et minna sõbra diivanit trepist üles tassima.


Alati, kui ta vähegi saab, siis ta aitab. Ja mõnes mõttes on see sellepärast negatiivne, et tal kaob kontroll asjade üle, sest ta ei suuda kellelegi ei öelda. Enda tegemised võivad vahel selle tõttu kannatada.


Nii palju kui mina kõrvalt vaatan ja näinud olen, näiteks kui teda oma sõpradele või vanematele tutvustanud olen, võidab ta kohe nende lugupidamise ja usalduse. Kui ma oma sugulastega aega veedan, siis ei küsita, kuidas minul läheb, vaid kuidas Allaril läheb. Ta on inimestega suheldes ise hästi vaba ja laseb seda ka teistel olla.


----------------------------



Allar Raja


Sündinud: 22.06.1983


Pikkus: 190 cm


Kaal: 95 kg


Haridus: Pärnu Koidula gümnaasium, sisekaitseakadeemia politseikolledži viimane kursus



Saavutused: 2008 Euroopa meister (neljapaat), Pekingi olümpia 9. koht (neljapaat), Armada Cupi võit, ergomeetrite MMil 3., 2007 Linzi MK-etapi 3. koht, 2006 MM-pronks (neljapaat), 2006 tudengite MM-pronks, mitmekordne Eesti meister, valitud Sindi aasta inimeseks


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles