«Seda, kuidas naisterahvas rallikomitee esimehena rallimeestele mõjub, tuleb küsida nende endi käest, kuid mul on meestega kokkulepe, et kui kellelgi on midagi öelda, ütleb ta seda mulle, mitte ei hakka seljataga jutte levitama,» lausus Teele Sepp. Naine, kes alates ülemöödunud nädalast juhib viimasel ajal intriigidest pinges Eesti autorallit.
Kodust rallisporti tundvate inimeste jaoks ütleb Teele Sepa nimi päris palju – juba aastaid kihutab ta siinsetel rallidel kaardilugejana, lisaks oli ta tegev ka autospordiliidu rahvaspordi komitees. Seega pole üldiselt mehiseks spordialaks peetav autoralli tema jaoks tuumafüüsika, vaid ta on iga päev asja sees. «Olen enda jaoks valiku teinud, mõni armastab käia vabal ajal ööklubis, mina aga sõidan rallit,» sõnas ta.
Rallikomitee esimehe amet on puhtalt ühiskondlik töö, ent arvestades autoralli kui spordiala olulisust Eestis ja ala suurust, pole tööpuudust karta. Vaatamata sellele kavatseb aga Sepp jätkata ka tegevsportlasena, sest roolikeeraja Kristo Subiga on hooaja plaanid juba paigas. Sügisel on Sepa jaoks selge, kas kõiki neid tegevusi on võimalik ka edaspidi ühitada.
Uus koosseis
Eelmine rallikomitee juht Kristo Kraag taandus ametist omal soovil, viidates ametlikes jutuajamistes ajanappusele. Samas on teada, et talle heideti ette liigset seotust MM-Motospordiga. Pealegi polnud rallimehed komitee tegevusega rahul.
Sepa tulekuga muutus ka komisjoni koosseis. Uuenenud komitee soovibki esimese asjana likvideerida eelmise rallikomitee jäetud piinliku ja palju jutuainet pakkunud võla – panna lõpuks ometi paika Eesti karikavõistluste ja noorterallide kalender.
Sepp kinnitas, et töö selle nimel käib ning ilmselt saavad asjad palju selgemaks 26. märtsil toimuval alakomitee istungil. Olukord olevat parem, kui vahepeal tundus, ning need, kes valmis võistlusi korraldama, teada.
Kuigi Sepp on uues rollis entusiastlik, polevat Eesti autorallis revolutsioonilisi muudatusi siiski oodata. Ta peab esmatähtsaks seda, et asjad oleksid just kodus korras. «Meie peamine ülesanne ei peaks olema välismaistes sarjades osalevate meestega tegeleda, vaid hoolitseda just Eesti meistrivõistlustel osalejate eest,» arvas Sepp. «Peame jõudma niikaugele, et iga sõitja tunnetaks: ta on võistluse korraldajate poolt oodatud. Kasvõi see, et ka tagapool startijad saaksid sõita normaalsetes tingimustes, mitte suurtes roobastes ning võistlemine pakuks head emotsiooni.»
Viimastel aastatel on rallipublik vähenenud, mitu siinmail tuntud sõitjat aktiivsest spordist taandunud ning ka MM-sarjas on eestlaste osakaal pidevalt vähenenud. Vaatamata sellele on Sepp veendunud, et Eesti ralli pole madalseisus. Ta rõhutas, et probleem pole sõitjate tasemes, vaid majanduslikus olukorras.
«Eesti ralli taset ei näita see, mitu meie sõitjat osaleb MMil, vaid koduse sarja tihedus,» leidis ta. «Jah, ka MMil osalejate arv viitab tasemele, kuid tihti sõltub seal osalemine rahalistest võimalustest. Midagi pole parata, autoralli on selline spordiala, kus raha olemasolu mängib suurt rolli.»
Palju vastukaja
Aktiivse ja sõnaka inimesena oli Sepp üks neist, kes siiani Eesti ralli juhtimist valjuhäälselt ja vahel ka teravalt kommenteeris. Nüüd on tal endal oht jääda kriitikute hambu. «Kui midagi teed, tuleb ka vastutada,» ei pelga ta kriitikute rünnakuid. «Tegelikult olen pidanud lühikese aja jooksul juba päris palju aru andma. Mulle see meeldib, et tähelepanekute tegemiseks ja ühe või teise asja kommenteerimiseks valitakse telefonis just minu number. Olen ju kümme aastat koos teistega sõitnud.»