Holland põrmustas Eesti klassivahega

Ruben Schakeni (paremal) värav tegi seisuks 3:0 ja pani hollandlaste jõudemonstratsioonile punkti. Foto: Soccer-World/SCANPIX

Ajaloo jooksul kolmandat korda Hollandi jalgpallikoondisega kohtunud Eesti meeskond sai tabelisse kolmanda kaotuse, kuid erinevalt 2001. aastal peetud kodusest 2:4 mängust ei jäta seekordne duell tõenäoliselt asjaosaliste hinge ülikibedat kaotusevalu. Pole ka piinlikkustunnet nagu samal aastal Eindhovenis 0:5 lõppenud kordusmängus. Holland surus reedel Eesti kolm korda nurka lihtsalt selge klassivahega.

«Üheksakümmend minutit jooksutrenni,» võttis poolkaitsja Martin Vunk kohtumise lühidalt kokku. «Kui ise palli saime, siis oli juba piimhape jalas. Mäng oli pigem tehniline kui füüsiline ja vastastega polnud füüsilist kontakti lihtne saada – kui mehe juurde jõudsid, oli ta juba eest läinud,» lausus Vunk.

Väravateta lõppenud avapoolaeg võis jätta petliku mulje, et Eesti saab Hollandile kenasti vastu – poolaja lõpuminutil avanes Konstantin Vassiljevil isegi võimalus kaks korda järjest vastaste väravavahi Kenneth Vermeeri valvsus proovile panna. «Esimene poolaeg oli hea, tegime seda, mida tegema läksime. Panime kõik augud ilusti kinni,» leidis Eesti koondise kapten Ragnar Klavan.

Õnnetu avavärav

Samas hoidis Hollandi söödumäng aga eestlasi pideva pinge all ning pärast kohtumist tunnistas ka vastaste peatreener Louis van Gaal, et mänguplaan õnnestus edukalt ellu viia. «Esimene poolaeg oli investeering teiseks. Jooksutasime eestlasi ja nad väsisid, kuigi meil oli ka õnne, et kohe teise poolaja alguses värava lõime. Suutsime ääred rohkem mängu kaasata ja tänu sellele vaba ruumi tekitada,» vahendas Hollandi päevaleht De Telegraaf peatreeneri sõnu.

Samamoodi kui sügisel kodus peetud valikmängus Ungariga lubas Eesti ka nüüd vastasel kohe pärast poolajapausilt naasmist skoori avada, kui 47. minutil oli täpne Rafael van der Vaart. Samas keeldusid nii peatreener Tarmo Rüütli kui ka mängijad möönmast, nagu oleks teise poolaja algul kellelgi keskendumisest puudu jäänud. «Tegemist oli lihtsalt juhuste kokkulangemisega – Kruglovil läksid jalad alt, see oligi kogu probleem,» märkis Rüütli.

«Oli suur asi, et saime poolajale minna ilma väravat sisse laskmata. Palliga mängu elemente hakkas ka tulema ja oli lootus, et mida rohkem seis nullis püsib, seda rohkem võivad vastased närvi minna ja seda rohkem saame ise palliga ette võtta,» lisas Rüütli. Klavan kirjeldas tabamust samuti kui kokkusattumust. «Olin van der Vaarti juures, aga ta lihtsalt keeras nii hästi ja lõi mu jala alt, isegi puutusin kergelt palli. Värav oli halb juhus.»

Paarkümmend minutit enne mängu lõppu maandas teine värav karistusalas täiesti vabaks unustatud Robin van Persielt võõrustajate pingeid veelgi, kuid varsti tõestas Eesti vana jalgpallitõe paikapidavust: vähemalt üks suurepärane šanss avaneb 90 minuti jooksul igal meeskonnal. Paraku…

«Eluks ajaks jääb see võimalus meelde,» nentis Vunk, kui tal paluti kirjeldada Eesti parimat väravaolukorda. Täiesti ootamatult pääses poolkaitsja ihuüksi Vermeeriga silmitsi, kõrval sama vabana jooksmas Sergei Zenjov. Vunk otsustas siiski ise lüüa, pall lendas aga sentimeetrite jagu üle põiklati. «Keskendusin sellele, et lüüa väravavahi liikumisele vastassuunas. Paraku läks üle jala... Kõrval olnud Zenjovi ma lihtsalt ei näinud ega kuulnud,» tunnistas Vunk pärast mängu.

Andorra ootab

Rüütli kinnitas pressikonverentsil, et aimab Vungi hinges valitsevat tunnet. «Võin öelda, et kui mängijana sellise šansi luhta lased, jääb see meelde nii kauaks, kuni veel mõistust peas on. Mul on oma karjääristki mitu sellist olukorda tänaseni meeles. Oli suur moment ära lüüa, kahjuks läks nii…»

Kuus minutit enne lõpuvilet kolmanda palli Sergei Pareiko selja taha saatnud Ruben

Schaken tegi Amsterdam Arenale kogunenud 49 000 pealtvaataja ees riigi jalgpalliajalugu, lüües Hollandi koondise kõigi aegade 1500. värava. Oranje jätkab alagruppi seega viie vooru järel täiseduga, eestlased nentisid aga juba pärast lõpuvilet, et mõtted tuleb kiirelt viia homsele kodumängule Andorraga.

«Füüsiliselt oli küll väga raske, mäng pumpas täiesti tühjaks, aga pole midagi teha, Andorra vastu tuleb värskust leida,» tõdes Vunk. Mängus alagrupi autsaideriga on hädasti vaja kasvatada nii punkti- kui ka väravaarvet – seni on Eesti viies mängus saanud kirja vaid ühe tabamuse sellesama vastasega võõrsil mängides. Kõik kümme senist omavahelist kohtumist on Eesti võitnud.

Eesti alagrupikaaslastest tegid Rumeenia ja Ungari võitlusliku 2:2 viigi. Seejuures pääsesid ungarlased kodus kaks korda juhtima, ent teisel lisaminutil lubati Alexandru Chipciul viigistada. Türgi oli tänu Selcuk Inani ja Burak Yilmazi väravatele 2:0 parem Andorrast. Teistes alagruppides oli suurimaks üllatuseks Läti ja Liechtensteini 1:1 viik. Seejuures eksis Aleksandr Cauna pool tundi enne lõppu penaltil. Soome võitles aga võõrsil samuti 1:1 viigi välja valitsevalt maailmameistrilt Hispaanialt. Nurgalöökide seis jäi seejuures lõpuvileks 19:0 ja pealelöökide seis 29:5 Hispaania kasuks!

Hinded Eesti koondislastele

6 Sergei Pareiko – värava puhul pole talle midagi süüks panna, kuid väikese miinusena lähevad kirja ebatäpsed väljavisked ja -löögid.

6 Taijo Teniste – kohati lasi end liiga naiivselt äärelt ära tõmmata. Üldjoontes sai aga Arjen Robbeni ja Jermaine Lensiga hästi hakkama.

7 Ragnar Klavan – Eesti parim, näidates eeskuju nii oma mänguga kui ka peatreeneriga koos jooksvalt vastase nõrkusi otsides.

5 Igor Morozov – avapoolajal üsna kindel, teisel hakkas paraku eksima ja 2:0 värava puhul mängis end sisuliselt ise olukorrast välja.

5 Enar Jääger – kaitseliini nõrgim lüli, kuid sellel on objektiivne põhjus ehk mängupraktika puudus. Rünnakule lülitus samas hästi.

6 Sander Puri – pisut teravam esitus kui viimastes koondisemängudes, kohati mängis Vassiljeviga hästi kokku.

6 Konstantin Vassiljev – pea kõik Eesti ohtlikud olukorrad tekkisid tema osalusel, hinnet alandavad aga teisalt mitmed valesöödud.

5 Martin Vunk – oma põhitööd tegi korralikult, kuid löömata jäänud supervõimalus alandab paratamatult hinnet ja jääb kripeldama.

5 Dmitri Kruglov – võitles ja tegi tööd, aga mängupraktika puudus paistis teravalt silma. Ründefaasis suutis meeskonda vähe aidata.

5 Henrik Ojamaa – tegi palju musta tööd, kuid palli sai vähe. Hollandi-suguse vastasega ei pääsenud tema trumbid maksvusele.

5 Andres Oper – võhma jagus veteranründajal vaid ühe poolaja jagu ning pildilei ta sisuliselt ei pääsenudki. Jäi kahvatuks.

6 Sergei Zenjov – rängast põlvetraumast taastunud Zenjov näitas, et on koondise ründeliinis väga vajalik lüli. Avanes korduvalt hästi, korra jäi napilt puudu, et värava ees Vassiljevi sööduni ulatuda.

5 Tarmo Kink ja Joel Lindpere – vahetusmeestena pidanuks nad tooma mängupilti lisateravust, kuid seda ei suutnud kumbki. Mõlema panus jäi ootamatult napiks.