Rahvusvaheline spordiarbitraaž (CAS) avaldab vastavalt eile edastatud teatele otsuse Andrus Veerpalu dopingutarvitamise küsimuses tänase päeva jooksul. Varem on otsust korduvalt edasi lükatud.
Veerpalu dopingusaaga saab täna lahenduse
Viimati lükkas CAS otsuse tegemise edasi 28. veebruaril, põhjendades seda vajadusega anda nii Rahvusvahelisele Suusaliidule (FIS) kui Veerpalule aega lisamaterjalide esitamiseks.
Veerpalu dopingusaaga algas 2011. aasta jaanuari lõpus, kui temalt võeti pärast treeningut dopinguproov, kust leiti märke kasvuhormooni kasutamisest. Esialgu avalikkust proovi tulemustest ei teavitatud. Veerpalu loobus vaid osalemast Oslo MMil, põhjendades seda tervislike probleemidega, ning teatas oma karjääri lõpetamisest. Sama aasta aprillis pidas suusaliit pressikonverentsi, kus teati positiivsest A- ja B-proovist. Veerpalu on keelatud ainete tarvitamist eitanud.
Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneel kuulas Veerpalu üle ning langetas 2011. aasta 21. augustil otsuse, et suusataja on dopingu tarvitamises süüdi. FIS määras kahekordsele olümpiavõitjale koostööst keeldumise eest tavapäratu kolme aasta pikkuse võistluskeelu.
Veerpalu ja tema kaitsemeeskond FISi otsusega ei leppinud, kaevates selle edasi rahvusvahelisse spordiarbitraaži, mis on otsuse langetamist juba mitu korda edasi lükanud.
Andrus Veerpalu kaitsemeeskonda kaasatud Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul ei ole dopinguproovi analüüsimisel kasutatud maailma antidopingu agentuuri (WADA) kasvuhormooni test pädev ning seega pole kohtulahendist sõltumata Veerpalu verest keelatud aineid leitud.
«Olles viinud läbi sõltumatu ekspertiisi, oleme veendunud, et WADA poolt kasutatav kasvuhormooni test ei ole praegusel kujul kõlblik sünteetilise (kehavälise) kasvuhormooni tarbimise testina. Seetõttu ei ole selle testi tulemuse põhjal võimalik midagi väita dopingu kasutamise või mittekasutamise kohta sportlase poolt. Nii puudub Andrus Veerpalule esitatud süüdistustel alus. Kokkuvõtteks võib öelda, et WADA kasvuhormooni test on nagu must kast, mille sisu hoitakse saladuses. Mida sellest kastist välja tulevad numbrid reaalselt mõõdavad, pole teada. Samas kasutatakse neid numbreid otsustamaks inimeste saatuste üle,» seisis veebruari lõpus avaldatud Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteaduri Krista Fischeri, Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi vanemteaduri Anton Terasmaa ning Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi professori Sulev Kõksi ühisavalduses.