/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)
/nginx/o/2013/03/26/1657290t1hb436.jpg)
Eesti sprindikoondise peatreener Bjørn Kristiansen peab ilmselt õige pea endale uue töökoha otsima. Nii sahistatakse tagatubades ja ka tänavused tulemused ehk sprinterite põrumine räägib enda eest.
Bjørn Kristiansen saab ilmselt hundipassi, järglast veel ei otsita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusaliidu peasekretär Margus Hernits Kristianseni lahkumist ei kinnita ega lükka ka ümber. Tõdeb vaid, et hooaeg on alles lõppemas ning asjaga pole veel tegelema hakatud. «Esmalt tuleb teha talvest kokkuvõte. Aprillis otsustame ja mai alguseks peab olema selgus majas ning treener paigas. Teema on keeruline. Üht-teist sõltub sellestki, millise otsuse spordikohus Andrus Veerpalu asjus vastu võtab.»
Veerpalu juhtum ei tohiks siiski sprindikoondise peatreeneri valimist mõjutada ning tegelikult kütab aeg takka. Maikuuks peaks olema treeningplaanid paigas ning ettevalmistus olümpiatalveks algama.
Sprindikoondise liider ja Kristianseni «maaletooja» Peeter Kümmel tõdeb, et ei sekku treeneri otsimise-leidmise protsessi, vaid aktsepteerib suusaliidu otsust: «Kui Kristiansen lahkub, tuleb talle leida vääriline asendaja.»
Kassi värvusel pole vahet, peaasi, et too hiiri püüaks, leiab Kümmel. «Ma ei ütle, et sprinditreener peaks kindlasti olema välismaalane. Rahvus ei anna iseenesest mingit garantiid. Oleks vaja meest, kes pakuks välja ideed ja tahaks need ellu viia. Kel silmad säraksid. Kel oleks suur tahtmine midagi ära teha. On ta siis eestlane või piiritagune, noor või vana, sel pole tähtsust.»
Kümmeli arvates võiks treeneriotsinguil – kui kodumaalt kedagi ei leia – kaevuda pisut sügavamale: «Usun, et häid spetsialiste on maailmas piisavalt, kuid nad ei pruugi tuntud olla. Nad on sprinterite individuaaltreenerid ja teevad suurepärast tööd.»
Lõppenud hooaja loeb Kümmel mõistagi untsuläinuks. MK-punkte teenis nii tema kui teised Eesti sprinterid vaid Kuusamos, MMil ei pääsenud veerandfinaali mitte keegi.
«Elu kehvim. Miks? Raske öelda. Ühest küljest pidin võtma riske, sest alustasin ettevalmistust õlavigastuse tõttu hiljem. Ent teisalt olid tulemused sama kehvad kui teistel Eesti sprinteritel.»
Vanameister Jaak Mae pakkus välja põhjuse, miks sprinterid Kristianseni käe alla aasta-aastalt kehvemaks läksid: eestlasi võeti kui norralasi, kuid meie meestel polnud nõnda rasketeks treeninguteks piisavalt tugevat põhja alla laotud, mistap väsimus aina kuhjus.
«See võib olla tõesti üks põhjus,» nõustub Kümmel. «Samas oli mul koostöös Kristianseniga ka väga häid hooaegu.»
Olgu sprinditreeneriga praegu kuidas on, mõne aasta pärast saab probleem lahendatud – kui kõrgharitud Kümmel suure spordiga lõpparve teeb. Või kuidas?
Kümmel: «Mine tea, mis elu toob, aga treeneriks asumine pole välistatud.»
Jaan Martinson töötab 25. märtsist Postimehes spordiajakirjanikuna.