Põhja-Eestis lahvatas hobuste seas herpesviiruse puhang

Hobune Tallinna Hipodroomil Foto: Toomas Huik

Eelmise nädala alguses teatati Eesti Ratsaspordi Liidule, et Tallinna lähistel paiknevas Rahula tallis on mitu hobust haigestunud, ning kahtlustati nakkuslikku herpesviirust, mida paar päeva hiljem kinnitasid Saksamaale saadetud analüüsid.

«See on viirushaigus, millel on erinevaid tüvesid, mis võivad põhjustada erinevaid sümptomeid, oleneb viiruse tüübist ja iseloomust,» selgitas veterinaar Triin Tohver. «Hetkel Eestis leviv herpesviirus, nii palju kui me teame, põhjustab kõrget palavikku, väga kergeid hingamisteede sümptomeid ja võib tekitada ka neuroloogilisi nähte ehk probleeme närvidega.»

Esimesena viirusest teada andnud Rahula tallis haigestus mitu hobust, neist üks raskelt, kuid praeguseks on kõik paranemas. Portaali Hobumaailm toimetaja Külli Tedre andmetel on viirusekahtlusega veel mitu talli, kuid kuni analüüse pole tehtud, ei saa kindlalt väita, et palavikus hobustel on just nimelt herpes.

«Ametlikku infot, kui palju viirus on levinud, pole. Levivad igasugused jutud ja kuuleb ühe ning teise käest, aga ma ei julge peale Rahula talli midagi täpsemalt öelda,» hoidus Tohver pakkumast, mitmes tallis nakatunud hobuseid olla võiks. «Ma ei taha kuulujuttude levimisele kaasa aidata.»

Kust viirusepuhang alguse sai, pole teada. «Seda levitavad tihti hobused, kes on asümptomaatilised ehk siis nad võivad viirust levitada, aga neil endal haigust pole,» selgitas Tohver. «Need hobused võivad liikuda võistluselt võistlusele, keegi ei saagi aru, et neil midagi viga on. Sellepärast on sellele jälile jõuda väga raske.»

Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretäri Siim Nõmmoja sõnul puudutab neile teadaolevalt viirusepuhang praegu eeskätt Põhja-Eesti talle. «Keegi ei tea, kust haigusepuhang alguse sai, aga see pidi olema mõnes tallis, kus toimusid võistlused,» arutles Nõmmoja. «Näha on, et n-ö pihta on saanud hobused, kes olid ühel võistlusel. Arvatavasti on see haigus, mis käib külakorda kõik tallid läbi.»

«Õnneks on meil kord, et hobused peavad olema vaktsineeritud, loodan, et seetõttu põeb enamik selle kergemalt läbi,» jätkas Nõmmoja. «Need, kes püsivad hobustega ilusti kodus ja liiguvad ka ise võimalikult vähe tallide vahel, jäävad võib-olla isegi puutumata.»

See on viimasel kümnendil juba teine kord, kui herpesviirus Eestis laiaulatuslikult on lahvatanud. «Aastal 2004 või 2005 oli meil suvel sama haiguse äge puhang ja olime sunnitud võistlusi ära jätma, mis oli hästi halb, sest see oli täpselt keset suurt võistlushooaega,» meenutas Nõmmoja.

Ka praegu on viirusepuhang võistluskalendrisse parajalt korrektuure toonud. «Meie ülesanne ongi aidata korraldajatel kuupäevi ümber tõsta ja lahendusi leida,» lausus Nõmmoja.

Tohveri sõnul levib herpesviirus, kui hobused on omavahel kontaktis, ja see on väga nakkav, seetõttu on haigestumise vältimiseks kõige kindlam viis hobustevahelist suhtlemist piirata. «See pole küll kohustuslik, aga soovituslik, et puhang võimalikult ruttu mööduks,» lisas ta.

Nõmmoja arvates on tähtis, et kõik hobuseomanikud oleksid viirusepuhangust teadlikud. «Sellises olukorras tuleb pigem üle karta kui pärast kahetseda,» nentis ta. «Meie asi on teavitada ja siis on juba inimeste enda otsustada, mis nad selle infoga peale hakkavad.»