Saada vihje

Valitud taktika ja tasemevahe pääsesid maksvusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti koondislased rõõmustavad koos teise poolaja esimesel minutil sinisärklaste avavärava löönud Henri Anieriga (näoga).
Eesti koondislased rõõmustavad koos teise poolaja esimesel minutil sinisärklaste avavärava löönud Henri Anieriga (näoga). Foto: Liis Treimann

 Eesti jalgpallikoondis teenis käimasolevas MM-valiksarjas teise võidu, kui koduväljakul alistati 2:0 Andorra. Sama meeskonda võideti oktoobris ka võõrsil.

Võrreldes reedese kohtumisega põhikoosseisus kuus vahetust teinud Eesti jalgpallikoondis teenis MM-valiksarjas teise võidu. Eestlased olid Andorrast taseme poolest kindlalt üle ning peatreener Tarmo Rüütli valitud taktika töötas.

Väga ründava koosseisuga mängima tulnud Eesti pani surve peale kohe kohtumise alguses. Kuigi eriti ohtlikke olukordi vaatamata ülekaalule luua ei õnnestunud, sai vaheajale minna rõõmsas meeleolus. Aastate jooksul on Eesti koondis pidanud tugevate vastastega mängides aeg-ajalt tõdema, et esimene poolaeg lõpeb kohtuniku vilega. Sel korral suudeti terve poolaja jooksul kestnud surve ise enne poolajavilet tulemuseks vormistada.

Kohtumise eel enim tähelepanu pälvinud Eesti koondise ründeduo tegi oma tööd ilusti esimese poolaja lisaminutil, kui palli saatis väravasse Henri Anier. Sellises olukorras võis taas tõdeda, et Rüütli suutis õigel hetkel kaardipakist tõmmata just õige mehe.

«Vastaste füüsiline mäng ei olnud probleem ja jalgpall ongi kontaktne mäng. Värava üle on väga hea meel – karjääri tähtsaim värav. Ärevus oli ikka sees. Algkoosseisu pääsemine oli väike üllatus,» tõdes Anier mängu järel.

Kui sinisärkide puhul on tihti räägitud, et ründajad löövad koondise eest vähe väravaid ja Andres Operi tasemel meest hetkel ei paista, siis

Anier on koondisekarjääri alustanud paljulubavalt – viie rahvusesinduses peetud mänguga on kirjas kaks väravat ehk keskmiselt 0,4 tabamust matši kohta, mis on ründaja kohta küllaltki soliidne näitaja.

Anieri värava juures ei saa loomulikult mainimata jätta meie keskväljamaestro Konstantin Vassiljevi suurepärast söötu. Tänavu peetud koondisemängudes on Vassiljev taas tõestanud, et ta suudab kaaslastele luua suurepäraseid võimalusi, ja nii mängis ta palli briljantselt ette ka Anierile. Igapäevaselt Norras palliva Anieri puhul tuleb seejuures märkida, et tegemist on ründajaga, kes suudab olukordi ära lahendada mõlema jalaga – muidu paremajalgne mängumees pidi enda sõnul mõnikord vasaku jalaga isegi täpsemaid lööke sooritama ja seda tõestas ta ka eile.

«Sööt oli pigem tsooni ja tuli ilusasti välja. Teadsin, et seal peab ründaja olema, ja oligi. Kokkuvõttes on tähtis, et võit tuli. Tahaks kindlasti siit valiksarjast veel punkte saada,» märkis Vassiljev.

Teisel poolajal suutis Eesti koondis initsiatiivi hoida ning üsna kiiresti suudeti pingeid veelgi vähendada, kui Tarmo Kingi söödu lükkas peaga väravasse mõni hetk varem väljakule tulnud Joel Lindpere. Seega oli 61. minutiks seis Eesti kasuks 2:0 ja see andis võimaluse juba kohati ka mängu nautida.

Kohtumise eel valitud ründav taktika töötas Eesti koondise puhul korralikult. Kui äärepoolkaitsjatelt oleks võinud loota just esimesel poolajal teravamat tegutsemist, siis Vassiljevi kõrval tegi keskväljakul korraliku esituse Sergei Mošnikov, kes andis tulevikku silmas pidades endast korralikult märku.

Andorra koondise puhul tuli aga taas tõdeda, et meeskond on endiselt jäänud truuks oma taktikale, kus lisaks toorele mängustiilile kukutakse ka ise ütlemata kergelt. Nii ei olnud viigiseisul veel midagi üllatavat, kui kergema puute järel jäädi murule lamama.

Kui Rüütli oli mängueelsel õhtul juba avaldanud Eesti koondise algkoosseisu, tabas meeskonda kahjuks ka üks tagasilöök, kui haiguse tõttu ei saanud väljakule joosta rahvus­esinduse kapten Ragnar Klavan. Kaptenirolli täitis seetõttu taas Raio Piiroja ja algkoosseisu edutati Igor Morozov.

Hinded Eesti koondislastele

7 Sergei Pareiko – vähe tööd, aga tegi seda ülimalt kindlalt. Kohati lausa nautis vastastega trikitamist.

5 Enar Jääger – kahjuks nii kaitseliini kui ka kogu meeskonna nõrgim. Mängupraktika puudumine paistis eriti selgelt silma olukordades, kus olnuks vaja otsustavat tegutsemist. Rünnakute toetamisel jäi tagasihoidlikuks.

8 Raio Piiroja – taas kapten, taas meeskonna au ja südametunnistus. Võitles mitme mehe eest, läks korduvalt ja julgelt rünnakule.

7 Igor Morozov – jäi märkamatuks ka neis vähestes olukordades, mis andorralastel tekitada õnnestus, ning see on keskkaitsja kohta alati hea märk. Kindel ja eksimusteta tegutsemine.

7 Taijo Teniste – lülitus korduvalt hästi ja julgelt rünnakule. Samas ei kärisenud kaitses tema pealt kordagi. Hea ja kindel mäng.

8 Sergei Mošnikov – väga positiivne üllatus, näitas, et Tarmo Rüütli võib ka edaspidi temaga kindlalt arvestada. Julge, aktiivne ja terav mäng, nautis palliga tegutsemist.

7 Konstantin Vassiljev – vastuoluline mäng. Väravasööt ja palju teravusi, kuid ka lubamatult palju eksimusi ja kehvasid nurgalööke. Positiivset kogunes siiski rohkem.

6 Tarmo Kink – pingutas ja lõi teravust, kuid löögitäpsus jättis soovida. Teisel poolajal väsis silmanähtavalt.

5 Ats Purje – võrreldes Kingiga jäi väga kahvatuks, sisse tuli palju valesööte ja muid eksimusi.

7 Henri Anier – algul oli raskusi kaaslastega ühise keele leidmisel, kuid väravaolukorras tegutses väga kindlalt. Mängis end selgelt koondise põhiründaja kandidaatide ringi.

6 Jarmo Ahjupera – oma põhioskuses ehk pallihoidmises heal tasemel, sobitus ilusti Tarmo Rüütli taktikalisse plaani.

7 Joel Lindpere – lülitus mängu aktiivselt ja teravalt, hinnet tõstab ka löödud värav.

6 Andres Oper – pingutas, kuid paistis vähe silma. Vahetusmängijalt oodatavat teravust ei tekitanud.

Sergei Zenjov – mängis hinde teenimiseks liiga vähe.

Tagasi üles