Baski tuuri katkestanud Taaramäe: jõud kulub kui säraküünal

Rein Taaramäe Cofidise meeskonna esitlusel. Foto: SCANPIX

Baski velotuuri katkestanud Rein Taaramäe sõnul puudub tal astma tõttu hetkel võistlemiseks jõud. Püssi põõsasse visata Cofidise proff aga kindlasti ei kavatse.

«No nii, Baski tuur sai minu jaoks täna otsa, sest polnud lihtsalt võimeline seda rasket etappi läbima. 166 km kümne tõusuga ja lisaks veel mäed, mis polnud kategooriatesse liigitatud. Külm ilm ja vihm,» kirjutas Taaramäe oma paf.com aadressil asuvas spordiblogis.

«Stardis olin motti täis nagu ikka. Ootasin pundi ees kuni esimese tõusuni, mis oli 5 km pikk ja 1 km enne lõppu suristasin ühe korraliku litaka. Saingi korraliku pundiga eest ära. 10 tõsist mägedemeest, kuid kuna Euskaltelil kedagi ees polnud, siis järgmise tõusu alguseks oli vahe kinni tõmmatud. Punt oli vast 70-80 liikmeliseks jäänud. Järgmisel tõusul imesin mingi paar km ees ja olingi sutsti maha jäänud. Vaevlesin päris tõsises astmakriisis ja jäin paariks mindiks seisma, et hapnik tagasi saada,» kirjeldas ta.

«Jätkasin pärast juba üksinda ja andsin jalgadele valu, et ees olev pundike kätte saada. Sõitsingi pikalt-pikalt täitsa üksi. Sprinterid olid pikalt taga ja järgnev punt mitu minti ees.
Sadas lund ja vihma ning plusskraade oli vaid 3. Kuskilt ilmus äkki valja Cofidise auto ja pudeli küljes rippudes tõmbas DS mind järgmisesse punti. Kuid see grupp oli juba alla andnud ning kui esimest korda finiši linna jõudsime, keerasin bussi,» kirjutas Taaramäe.

«Analüüsisin ka oma powermeetri faile täna ja jõud kulub kui säraküünal. Esimene mägi 435W, 15min ning max pulss 166. Teine mägi 410W, 6 min ja 155 pulss, kuid siis olin terve aja täiega blokis ja tegin peatuse, et hingamine tagasi saada. Järgnevalt suutsin veel 20 min 370W ajada 145-150 pulsiga, järgnev tõus 330W 145-150 pulss ja viimane oli ka 330W. Jõudu pole, jalad teevad ainult valu,» võttis Taaramäe näitajad kokku.

Kogu Cofidise tiimi seis on tema sõnul kehv. «Neljast mehest, kes tulemusi peaks tegema, jõuab korralikult ainult Navarro. Levemel kurdab jõuetust ja katkestas koos minuga, kuid jäi maha juba esimesel tõusul. Coppell on ka ainult imemistsoonis ja mina olen võibolla kõige regulaarsemalt kehv. Kuigi paberite peal on just meil maailmaklassi tulemused. Tiim on üldiselt tugev, varem pole nii stabiilseid ja tugevaid tiimikaaslasi olnud. Paris-Nice’il 5. tiim. Kataloonias samuti viies ja praegu olime siin 8., kuid muidugi pole tuur veel läbi. Samas pole tõelise potentsiaaliga mehed nendele tulemustele karvavõrdki kaasa aidanud. Need tulemused on teinud vaid mehed, kes peaksid tööd tegema.»

Enda osas jäi Taaramäe aga jätkuvalt optimistiks. «Enda kohta võin öelda nii palju, et ega ma üleöö oma jalgu tagasi ei saa. Ka ei tea täpselt, kust nii kehv enesetunne tuleb, kas ainult astma? Väsimust ma ei tunne. Lihtsalt jõud on väga limiteeritud. Korralikult ei jõua tundi aegagi võidu sõita. Katsume nüüd tiimiga kõik teha, et lahenduseni jõuda, milles on probleem.

Minu moraalis kahelda ei saa. Silmad säravad kui võidusõit hakkab ja annan endast kõik hetkeni, mil maha jään. Vihm ja külm mind ka ei koti, pigem naudin selliseid ilmasid. Vägev, ekstreemne…

Ja ma ka ei stressa enda hetke seisus. See on elu ja praegu miskit muuta ei saa. Tuleb rahulikult lahendusi otsida. See pole esimene kord, kui ma profijalgratturi mõõtu välja ei anna, aga ikka ja jälle jõuan alati sinna tagasi, kus mu koht on,» kirjutas ta.