/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)
Eesti Antidopingu (EAD) soov Andrus Veerpalu juhtumit edasi uurida, sügavamale tungida ning avada vanad proovid, mille näidud kahtlust äratavad, kütab kired taas plahvatusohtlikult kuumaks. Kommentaariruumides süüdistatakse dopingukütte ja EAD kõneisikut Kristjan Porti kõigis Eestimaa hädades kuni inimsusevastaste kuritegudeni välja.
Tegelikult pole ei rahval, ajakirjandusel, presidendil ega isegi jumalal, kes näeb ja teab kõike, mingit õigust sekkuda sportlaste ja dopinguorganisatsioonide vahelistesse suhetesse. Veerpalu järeluurimise on heaks kiitnud nii Eesti Suusaliit kui ka EOK oma allkirjadega WADA koodeksil.
Rahvusvaheline antidopingu agentuur WADA ja selle allorganisatsioonid on ellu kutsutud sportlaste palvel. Just sportlased ise on andnud dopinguküttidele õiguse vastavalt kokkulepitud reeglitele selgitada välja need, kes ei mängi ausat mängu. Ning EAD käitubki vastavalt reeglitele.
Järeluurimine pole Eesti Antidopingu soov, vaid kohustus. Kui on kahtlusi – ja seda, kas on, otsustavad spetsialistid, mitte Rahvakogu –, tuleb välja selgitada, ons need põhjendatud. Antidoping teeb lihtsalt oma tööd. Sportlaste soovil ja hüvanguks. Et kõik saaksid võistelda võrdsetel alustel ja võrdsetes tingimustes.
Paraku on asjalood kujunenud nii, et patustajad edestavad kontrolle. Seetõttu on dopingukütid vastavalt WADA koodeksile saanud laiemad õigused. Patustamist ei pea tuvastama pelgalt positiivse proovi põhjal, vaid nagu kommentaar artiklile 3.2 ütleb: «Dopinguvastane organisatsioon võib dopinguvastase reegli rikkumise tuvastada näiteks sportlase omaksvõttude, kolmandate isikute usaldusväärsete tunnistuste, usaldusväärse dokumentaalse tõendusmaterjali, prooviga A või B seoses saadud usaldusväärsete analüütiliste andmete või sportlase vere- või uriiniproovide sarja profiili alusel tehtud järelduste põhjal.»
Nüüdisaegne sport pole mõeldav dopingukontrollideta, kes on sõltumatud ja tegutsevad rangete reeglite alusel, kusjuures nende ülesanne pole kedagi süüdi mõista, vaid välja selgitada, kas kontrollitav on tarvitanud keelatud aineid või mitte. Enamasti pole.
Nagu Port usutluses Eesti Päevalehele mainis, on just Eesti Antidopingul võimalused Veerpalult kõik kahtlused minema pühkida. Kui vanad proovid uuesti läbi uuritakse ning kasvuhormoonitesti piirmäärad teaduslikult paika pannakse ja leitakse, et Veerpalu on igati puhas, siis on ju kõik korras.
Lõpetuseks paar küsimust.
Mida pelgavad need, kes seisavad proovide taasavamise vastu? Kas nad ei usu Veerpalu sõnu?
Kas dopingukontrollid peaksid rahule jätma vaid Eesti sportlased või ka norralased, soomlased, venelased ja kõik teised?
/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)