Anett Kontaveit taastub lõikusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Anett Kontaveit.
Anett Kontaveit. Foto: Liis Treimann

Anett Kontaveit palkas teda viimastel kuudel abistanud Peeter Lambi ametlikuks treeneriks.

Laupäeval pidanuks 17-aastane tennisist Anett Kontaveit istuma lennukile ja suunduma Inglismaale, kus oli plaanis osaleda 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi turniiril. Plaanidele tõmbas aga kriipsu peale taas kimbutama hakanud varbavigastus. Juba reedel opereeris teda Kaspar Rõivassepp ja nüüd ootab ees väike võistluspaus.

«Parema jala väikse varba juurde tekkis detsembris-jaanuaris põletik, mis hakkas mängides valu tegema,» meenutas Kontaveit probleemi teket. «Alguses ravisin seda valesti ja sellepärast ei läinud see ka ära. Kuskil poolteist kuud tagasi läksin lõpuks kirurgi juurde, kes arvas, et sinna võiks väikese lõike teha ja selle kolde, mis oli sinna tekkinud, välja lasta.»

«See läks kõik väga hästi, tegin tennisest paar päeva pausi, aga siiski vist vähem, kui vaja olnuks, sest kuskil nädala pärast muutus varvas jälle valulikuks,» lisas ta.

Fed Cupil mängimine lahtine

Umbes kuu aega sai Kontaveit siiski arstiabita hakkama, pannes varbale vaid rohtu. Eelmise nädala keskel muutus aga valu tugevamaks. «Kolmapäeva õhtul hakkas varvas jälle veidi valu tegema, neljapäeva hommikul pidin juba trenni pooleli jätma, sest mul oli valus isegi astuda,» tunnistas hiljuti Tallinnas peetud ITFi turniiril koos Läti tennisisti Jelena Ostapenkoga paarismängu võitnud Kontaveit. «Läksin kohe arsti juurde ja saingi juba järgmisel päeval lõikusele. Praegu on jalg lihtsalt seotud, kipsi pole.»

Kontaveit on üles antud 17.–20. aprillini Montenegros peetavateks Föderatsiooni karikasarja Euroopa/Aafrika tsooni II liiga mängudeks, kuid nüüd on tema osalemine kahtluse all, kuna jalg ei pruugi selleks ajaks terveks saada. «Öeldi, et paus kestab kuskil 10–14 päeva, aga sõltub, kuidas haav paraneb,» tõdes Kontaveit.

Hea uudis on aga see, et mullu detsembris eelmise juhendaja Märten Tamlaga koostöö lõpetanud ja vahepeal treenerita olnud Kontaveit otsustas sõlmida lepingu teda seni treeningutel abistanud Eesti tennisemeeskonna kapteni Peeter Lambiga, kes hakkab temaga ka turniiridel käima.

«Mõtlesime ja kaalusime erinevaid variante, aga tundsin, et Peetriga trennid aitavad mind mängus edasi ja tema õpetamine tuleb mulle suureks kasuks,» rääkis Kontaveit. «Minu jaoks on väga tähtis, et ka turniiridel on keegi kaasas, kellelt nõu küsida. Oleme ka sihte seadnud, sel hooajal on eesmärk edetabelis 200–250 sekka tõusta.»

Treener kiidab

Lamp on Kontaveidi neljas ametlik treener – tennisemänguga alustas ta ema Ülle Milki juhendamisel, seejärel treenis kaks ja pool aastat Andrei Luzgini käe all ning ligi kaks aastat tegi koostööd Tamlaga. «Ääretult meeldiv, et ta minuga tahab koostööd teha,» rõõmustas Lamp. «Alati on tore, kui hea mängija tahab sinuga treenida. Aitan hea meelega teda nii kaua, kui ta soovib.»

Lamp abistas Kontaveiti ka 2011. aasta alguses, Luzginile järgnenud ja Tamlale eelnenud perioodil, just sel ajal võitis Kontaveit Tallinnas ka karjääri esimese ITFi turniiri. «Peetriga trennide juures meeldib mulle kõige rohkem see, et tema õpetussõnad toimivad väga kiiresti ja ma saan neist alati aru, samuti tema rahulikkus,» kiitis Kontaveit. «Trennid on läbimõeldud ja alati töötame millegi kallal. Ta oskab näha, mis mul on puudu, et edasi areneda. Need omadused on minu arvates treeneri puhul väga vajalikud.»

Ka Lambil jagub Kontaveidi aadressil üksnes kiidusõnu. «Anett on ääretult andekas noor mängija, tal on motivatsiooni ja kõik on olemas,» tunnustas ta. «Usun, et paari aastaga peaks ta ikka päris üles jõudma. Kui tema ka ei jõua, kes siis veel jõuab?»

Vahepeal 20 aastat Saksamaal treenerina töötanud Lamp on oma karjääri jooksul juhendanud peamiselt meesmängijaid, kuid ta on kindel, et koostöö Kontaveidiga sujub. «Eks meeste ja naiste treenimisel on väike vahe, aga usun, et saan hakkama,» muheles ta.

Tagasi üles