Eile õhtul jalgpalli Meistrite liigas toimunud veerandfinaali korduskohtumine Dortmundi Borussia ja Malaga vahel oli tõeline maiuspala ja sellest mängust räägitakse veel pikalt. Mõru maik jääb Dortmundi võidule külge aga kohtunike tõttu, kelle eksimused mitmel korral mängu käiku muutsid.
Meistrite liiga järelkajad: kas kohtunikud vajavad videokorduste abi?
Kui esimesed kaks väravat olid määrustepärased, siis Malaga 2:1 juhttabamuse ajal oli värava autor Eliseu jõudnud suluseisu, mis jäi kohtunikel märkamata.
Mängu viimastel minutitel pani Dortmund peale tugeva surve ja Marco Reusi esimesel kohtuniku poolt lisatud üleminutil löödud tabamus tõi tabloole taas viigi, kuid sellest ei oleks edasipääsuks piisanud.
Kaks minutit hiljem jõudis väravani aga Dortmundi keskkaitsja Felipe Santana. See värav ajas hiljem riietusruumides kordust vaadanud Malaga mängijad marru, sest ühe rünnaku ajal olid Dortmundi mehed kahel korral suluseisus. Peaaegu väravajoonel seisnud Santana suluseisu oleks pidanud joonekohtuniku kõrval märkama ka väravatagune kohtunik, kuid värav siiski loeti.
Ka Dortmundi kaitsja Neved Subotic nõustus pärast mängu, et võiduvärav löödi suluseisust, kuid tõi välja, et kohtunik eksis ka Malaga värava puhul.
Malaga peatreener Manuel Pellegrini oli pärast mängu vihane. «Meid ei tahetud poolfinaali. Pärast 2:1 väravat tegi kohtunik palju vigu. Sellistes tingimustes võitmine on väga raske,» selgitas ta.
Need kaks eksimust vallandasid jalgpallifoorumites taas diskussiooni videokorduste vajalikkuse või mittevajalikkuse üle jalgpallis. Ilmselt midagi sellist lähiajal küll kasutusele ei võeta, kuid paistab, et videokordustel on ka arvukalt poolehoidjaid, sest kaks valesti loetud väravat nii kõrgetasemelises mängus tundub paljude jaoks liig.
Postimehe lugeja, kas kohtunikud vajavad jalgpallis videokorduste abi?