Järgmisel nädalal teeb Eesti judokoondise vastne peatreener Aleksei Budõlin debüüdi tiitlivõistlustel, EMil. Tulemusi ta ei ennusta: «Judo pole ala, kus saad testide ja treeningtulemuste põhjal tulevikku ennustada. Võid olla küll supervormis, kuid teed esimeses matšis väikese vea ja peadki asjad kokku pakkima.»
Küll aga on Budõlin pisut murelik, sest tema plaanitud süsteem pole tööle hakanud – kõik koondislased ühistreeningutel ei käi. «Asi on pisut segane. Mul on võimatu vastutada nende meeste eest, keda treeningul ei näe ja kellele nõu anda ei saa. Samas pole ma diktaator ega hakka nõudmisi esitama. Pigem tahan oma töö ja tulemustega näidata, et minu nägemus ja süsteem on õiged.»
Kaheksast EMile sõitvast judokast treenib Budõlin viit. Martin Padar ja Künter Rothberg harjutavad Aavo Põhjala juures, Juhan Mettis Tartus Andres Põhjala käe all. Kolmikul on oma plaanid ja ajakava.
«Minu treener oli, on ja jääb Põhjala,» teatab Rothberg tüünelt. «Vaadates tagasi minevikku, ei leia, et muudatused oleksid põhjendatud. Põhjala tunneb mind ja mina teda. Mul pole mingit põhjust ega vajadust Budõlini treeningutele minna. Tean, et see ei meeldi paljudele, aga nii on. Sportlasena oli Budõlin äärmiselt tore inimene, kuid treenerina... Eks aeg näitab, kuidas see töö talle sobib. Loodan, et ta lepib mu otsusega. Tähtis, et sportlased hammasrataste vahele ei jääks.»
Budõlin lepib Rothbergi otsusega, vähemalt esialgu. «Olen peatreeneri ametis olnud vähem kui kaks kuud ning selle ajaga palju ei jõua. Ent minu nägemuses peaks koondislased vastama kindlale tasemele ja töötama koos.»
Äsja naasis Budõlin nädalasest laagrist Saksamaal, kus tema õpilased said treenida koos Venemaa, Saksamaa ja Austria koondislastega. «Ülimalt kasulik nädal oli,» õhkab Budõlin. «Poisid said sparringpartneriteks maailma eliidi, mina õppisin oma ametit. Venemaa koondis on ühtne, peatreener – itaallasest olümpiavõitja Ezio Gamba – juhendab kõiki, viibib ise tatamil, näitab võtteid ette ja parandab vigu. Ma ei ütle, et meie peaks Venemaa süsteemi kopeerima, kuid leian, et tuleks võtta siit ja sealt parim ning kohandada Eesti olude ja mentaliteediga. Üks on selge: judokoondis peab töötama professionaalselt.»
Tänavune hooaeg kulub koondislastel – vähemalt neil, kes Budõlini juures treenivad – musta töö tegemiseks. «Tahan korraldada palju laagreid, läheneda igale judokale individuaalselt, õppida põhjalikult tundma nende tugevusi ja nõrkusi ning pidada ühiselt nõu, kuidas jõuda maailma tipule aina lähemale. Tegu on pikema protsessiga, mille lõppeesmärk on maadelda edukalt Rio de Janeiro olümpial. Aga jah, juba järgmisel aastal on vaja näidata tulemusi, mis peegeldaks arengut.»
Budõlini sõnul on tema viisik – Elnur Alijev (60 kg), Jevgeni Salejev ja Georgi Ladõgin (81 kg), Aleksandr Marmeljuk (90 kg) ning Grigori Minaškin (100 kg) – vormis ja valmis maksimumi andma.
Rothberg (73 kg) on meniskilõikusest paranenud, kuid mitte elu vormis, raskekaallased Padar ja Juhan Mettis samuti EMiks korralikult valmistunud.
EM toimub 25.–28. aprillini Budapestis.