/nginx/o/2011/11/24/850350t1h98c4.jpg)
Eilsel juhatuse koosolekul otsustati, et 2009. aasta kevadel Eesti koondise etteotsa asunud lätlane Maris Cakar juhendab laskesuusatajaid ka olümpia-aastal, kuid pole välistatud, et lisaks Mihkel Joosingule saab ta endale veel ühe abilise.
Cakars jätkab laskesuusatajate peatreenerina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jätkame sama kaadriga kõikides liinides – nii treenerid, hooldemeeskond kui massöörid jäävad samaks,» rääkis Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja. «Lisaks otsustasime, et hooldetiimi on vaja tugevdada, rääkisime ka kolmanda treeneri palkamisest, aga see sõltub ressurssidest.»
Praegu koosneb täiskasvanute koondise hooldemeeskond vaid kahest mehest, Jaan Kallakust ja Marek Sanderist. «Vajadus kolmanda mehe järele oli juba lõppenud hooajal, aga tuleval aastal on see hädavajalik, kuna on olümpiahooaeg,» nentis Oja. «Kahekesi on seda tööd üliraske teha, meil on suhteliselt suur võistkond ja nad töötavad hommikust õhtuni. Igal juhul on vaja ridade täiendamist.»
Seetõttu on määrdemeeskonna suurendamine praegu esmatähtis, ent kui rahaliselt on võimalik, kaalutakse veel ühe treeneri palkamist. «Kahtlemata on ka selleks vajadus, aga peame enne vahendid üle vaatama ja alles siis saame otsustada,» selgitas Oja. «Lisaks on küsimus, millist abilist meil vaja oleks ja millise valdkonna kandidaate üldse leida suudame.»
Lõppenud hooaeg polnud Eesti koondisele just roosiline, naiste liider Kadri Lehtla oli tervisega kimpus ja ta lõpetas MK-sarja üldarvestuses 77. kohaga, meeste seas oli Indrek Tobreluts kokkuvõttes koha võrra paremal positsioonil, kuid MMil tegi parimad tulemused Kauri Kõiv, saades kirja 31. ja 36. koha.
«Andsime täiskasvanutele hooaja eest rahuldava ning noortele väga hea hinde,» sõnas Oja. «Üle rahuldava ei saanud anda, see on selge, meil oli ebaõnnestumisi. Aga samas, naistekoondises on suures osas juuniorid, kes tegid arenguhüppe, ja nendega norida ei saa.»
Järgmiseks hooajaks tahetakse tõsta koondise sisemist konkurentsi, eelkõige meeste osas. «Nimeliselt ei oska veel öelda, aga näiteks juuniorid Kalev Ermits ja Jan Treier, kes tõusevad nüüd täiskasvanute klassi,» avaldas Oja.