Harrastusratturite maastikusõiduhooaeg algab Kolmapäevakutega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristjan Jaak Kangur
Copy
Maastikurattasõidu kolmapäevakud.
Maastikurattasõidu kolmapäevakud. Foto: Jaanus Ree

24. aprillil antakse avastart selle hooaja esimesele Škoda MTB Kolmapäevakule, kuhu on võistlema oodatud kõik ratturid olemata vanusest või sõidukogemusest – tähtis on vaid ratta olemasolu ning soov end korralikul ja tehnilisel metsarajal proovile panna.

Rajale lubatakse kõik vändatavad sõiduvahendid, sõitjal on nõutav kiivri olemasolu. Eraldistardivõistlusele kohaselt stardib igaüks omal ajal, start on avatud kolm tundi. 12 etappi toimuvad Tallinnas või selle ümbruses septembrikuuni. Vanuseklassid on erinevad mõlemale soole, noorima raja läbinud osaleja vanuseks vaid 4 eluaastat.

«Maastikuratta kolmapäevakud on tegelikult juba vanem võistlussari, millele neli rattaklubi (CC Rota Mobilis, Velo Clubbers, Jõelähtme Singel ja Porter Racing) 2008. aastal uue hingamise andsid. Kõikide klubide näol on tegu harrastajate seltskondadega, kes ise aktiivselt võistlustel osalevad, Kolmapäevakute korraldamine on nende viis Eesti maastikurattaspordi arengusse panustada,» valgustab kuueaastase ajalooga ürituse tekkelugu Villem Tõnisberg.

«Rajaks on alati ring, mida läbitakse 1-5 korda, olenevalt rajapikkusest ning võistleja vanusegrupist. Peamine kriteerium on sõidutehniline põnevus, kõik nõuab tähelepanu ning ainult jõust kõvasti pedaale tallata ei piisa. Iga rajameister paneb mängu oma kodukandi parimad palad – põnevad tõusud ja laskumised, tehnilised singlid («singletrack» – üherealine metsarada) ja looduskaunid paigad.»

Tõnisberg julgustab kõiki osalema, kuna Kolmapäevakud annavad hea võimaluse tutvuda erinevate sõidukohtadega, kuhu muidu ilmselt eriti ei satuks. «Lisaks on see mõne jaoks teravam treening nädala sees, mõnele võimalus enda kiirust teistega võrrelda, aga paljude jaoks lihtsalt võimalus metsas korralikult ettevalmistatud rada nautida ja sõiduoskust proovida,» iseloomustab ta väljakutseid erinevatel maastikel, mis on olulise tähtsusega rattavalitsemisoskuse arendamisel.

«Uutel osalejatel kiirematele jalgu jäämise pärast muretseda ei tasu. Rajad on küll kitsad, aga sellega ollakse harjunud, et vahel tuleb möödumisvõimalust veidi oodata. Ja kui keegi tagant tulijale teed annab, tänatakse enamasti selle eest kenasti,» ärgitab Tõnisberg uusi osalejaid kogemuste vähesuse pärast mitte muretsema.

Riho Ever rattaklubist Velo Clubbers lisab, et tuntumatest nimedest on sõitmas käinud näiteks mitmekordne Eesti meister Erki Pütsep ja praegu Cofidises sõitev Gert Jõeäär. «Varasemad hooajad on möödunud populaarsuse kasvu tähe all – kui kõige esimesele etapile 2008. aasta kevadel Hiiu küngaste vahel kogunes ca 70 ratturit, siis eelmisel hooajal oli igal etapil keskmiselt 200 osalejat.»

Tulemuste arvestus käib punktide järgi, hooaja lõikes lähevad arvesse kuni kümne parema etapi tulemused. Selline süsteem soodustab regulaarset spordiharrastust – korralikult kohal käies ja finišijoont ületades koguneb sageli rohkem punkte kui paaril korral väga kiiresti sõites. Uuendusena juurutatakse ka radasid iseloomustav skaala, mis näitab (rajameistri subjektiivsel hinnangul) tehnilisust, kiirust, tõusuderohkust jms.

Tutvustav video aastast 2009 (enamik infot on tänaseni kehtiv, v.a Järve etapi olemasolu; start on avatud 3 tundi)

Juhend ja registreerimine: www.kolmapaev.ee

Märksõnad

Tagasi üles