Avo Keel: poja juhendamine muudab otsuste tegemise keerulisemaks

Avo Keel annab poeg Marttile platsil tegutsemiseks näpunäiteid. Foto: Andres Haabu

«Kui Martti poleks minu poeg, oleks otsuste langetamine sada protsenti lihtsam. Praegu on ikka nii, et kui otsustan tema kasuks, siis leidub neid, kes näevad selles lihtsalt eelistamist ja suur kisa hakkab pihta,» rääkis Avo Keel, kes nädal tagasi tüüris Tallinna Selveri võrkpallimeeskonna Eesti meistriks ja on lisaks ametis ka Eesti koondise peatreenerina. Martti Keel on aga Selveri põhisidemängija ja kuulunud kaks aastat ka Eesti koondisse.

«Tegelikult saan poega kiita – ta pole kunagi tulnud ja küsinud, millised on tema võimalused, vaid kuuleb asjadest täpselt samal ajal kui teisedki ehk meeskonna koosolekul,» jätkas Keel mängumehest pojaga suhte lahkamist. «Usun, et Marttil on omakorda raskem, kuna ta on minu poeg.»

21-aastane Martti Keel on isa arvamusega päri, kuid kinnitas samas, et on tema käe all juba piisavalt kaua mänginud ja seepärast ka survega harjunud. «Ilmselt saan ma ikkagi natuke rohkem vastu pead kui teised,» nentis ta. «Räägime võrkpallist väga palju, ka treeningutest ja mängudest vabal ajal – see ongi meie põhiteema.»

Valus kriitika

Noore Keele õnneks elab ta nüüd juba Tallinnas ega pea iga päev sõitma koos papsiga autos Paikuse ja pealinna vahet. Tänu sellele on ta viimasel ajal pääsenud ilmselt nii mõnestki tõsisest jutuajamisest. Ja ega ta enam isa analüüse nii väga vajagi. «Saan juba ise ka aru, kas tegin hea või halva mängu,» kinnitas ta.

Avo Keelt on tihti süüdistatud poja alusetus eelistamises, seda nii koondisse pääsemisel kui ka Selveri põhimeheks upitamisel. Ka viimase finaalseeria ajal leidus küllaldaselt kiibitsejaid, kes leidsid, et Martti Keele tase pole Selveri jaoks piisav, ent tugevamat meest sellele kohale ei võeta.

«Ma pole sotsiaalmeedia inimene ega kasuta Fackebooki ja Twitterit, kuid aeg-ajalt loen ikkagi kommentaare ja saan teada, mida räägitakse,» sõnas papa Keel. «Tegelikult sai Martti teema alguse sellest, kui jätsin 2011. aastal Andres Toobali EM-koondisest välja. Tegelikult pole aga paljud üldse mõistnud, miks ma koos teiste treeneritega nii otsustasin.»

Keel selgitas, et sidemängijatest oli ja on Eesti koondise selge esinumber Kert Toobal, tema taga olnud Martti Keel ja Andres Toobal olid aga ühel tasemel. «Kerdi vigastuse korral olnuksime igal juhul väga raskes seisus, olenemata sellest, kumb mees oleks teda asendanud,» nentis treener. «Otsustavaks sai see, kumb andis rohkem lisaväärtust. Marttil oli selleks tugev serv ja nii ta valikusse sattuski. Seepeale hakati aga kohe rääkima, et sidemängija asemel võeti kaasa servija.»

Avo Keel ei nõustu ka väitega, et poeg pole teistest kodus pallivatest sidemängijatest tasemelt parem. Ta meenutas eelmist hooaega, kui Martti Keel oli esimest aastat Selveri põhisidemängija ja meeskond saavutas Eesti-Läti ühisliiga põhiturniiril esikoha. «Pärnus oli ju siis Andres Toobal, TTÜ-l Kusti Nõlvak, Tartul lätlane … aga ikkagi oli Selver läbi hooaja parim. Sidemängijata poleks see võimalik,» märkis Keel, kellel pole pojale suuri etteheited ka tänavusel hooajal. Ta lisas, et eriti ilmekalt näitab poja korralikku taset kodune poolfinaalseeria Eesti-Läti ühisliiga võitja TTÜga.

«Kui võrrelda TTÜ ja Selveri mängijaid, kes palle maha löövad, pole vahet märgata, kuid millegipärast olime selget üle. Just sellised seeriad näitavad tegelikku taset, seal pole võimalik juhuslikult võita,» selgitas Keel. «Finaalis Pärnu vastu ebaõnnestus teine kohtumine, kus ta langetas mitu valet otsust. Jah, tema tõsted võivad olla kõikuvad, aga ta on alles 21-aastane ja selle vanuse kohta täitsa tipp-topp. Sidemängijate parimasse ikka jõuab ta alles viie aasta pärast, siis saab tema tasemele anda õige hinnangu.»

Noor Keel on ise veidike kriitilisem. Ta tunnistab, et ootas lõppevalt hooajalt enamat, just eelkõige stabiilsuse poolest, kuid just see jättis soovida. «Olen isa käest uurinud, millal tema tõsted stabiilsemaks muutusid, ja sain vastuseks, et selleks läks ikka aega,» rääkis Martti Keel. «Ise olen ma küll seda meelt, et juba 20-aastaselt peaks olema korralik mängumees.»

Kes mahub koondisse?

Avo Keele sõnul viskas ta 20-aastase noore mehe piltlikult öeldes vette, kust poiss pidi ise välja ujuma. Täpselt samas seisus oli ka TTÜs palliv Nõlvak. Mäletatavasti oli ka Avo Keel ise sidemängija ja pole kahtlust, et selle ampluaa mängijate hindamisel on ta väga pädev. Ta soovitabki kahe noore sidemängija arengut tähelepanelikult jälgida ja vaadata, kuhu nad viie-kuue aasta pärast on jõudnud.

«Näidake mulle Baltikumist sidemängijat, kes oleksid märgatavalt stabiilsemad. Mõlemad poisid on tublid – aga mõistagi on neil mõlemal oma tugevused ja nõrkused,» lausus Keel, kes finaali otsustavatel hetkedel pojaga korduvalt silmanähtavalt pahandas. Martti suhtus aga sellesse rahulikult: «Sellel pole mingit vahet, et finaalide ajal just isa pingil istus, pinge oli nagunii kogu aeg üleval.»

Mõistagi huvitab kõiki, kumma noormehe valib Avo Keel MM-valikturniiril osalevasse koondisse. «Tänavuse hooaja põhjal annaksin ma ise eelistuse Kustile. Samas on kaks viimast aastat näidanud, et olen koondises alati parem kui klubis,» lausus Martti Keel.