Rahahädas õed Umbid ootavad Pärnus jää minekut

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marjaliisa Umb.
Marjaliisa Umb. Foto: SCANPIX

470-klassi purjetajad õed Marjaliisa (pildil) ja Elise Umb valmistuvad suvisteks tiitlivõistlusteks kodumaal ning ootavad Pärnus jää minekut. Välislaagrite jaoks pole praegu lihtsalt raha. «Et me eelmisel aastal Londoni olümpiale ei kvalifitseerunud, jäi ka meie rahakott õhemaks ja praegu pole meie eelarve veel kaetud. Nii ootamegi, et Pärnus meri jääst vabaneks ning me saaksime veele treenima minna,» räägib Marjaliisa Umb.

Talv möödus õdedel kodumaal, kus koguti palju suusa- ja jooksukilomeetreid, treeniti jõusaalis ja ujulas. «Hinnates oma rahalist olukorda, otsustasime seekord tõepoolest kodumaal treenida ja talvel tegelesime palju üldkehalise ettevalmistusega. Muidugi tahaks ka kevadel-suvel kuskile Vahemerele veelaagrisse minna, aga praegu pole see võimalik.»

Kuigi Londoni olümpiale ei pääsetud, oli soov jätkata õdedel olemas ning sügisel võeti vastu otsus 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiale pürgida. «Nüüd on olümpiale kvalifitseerumise süsteem muutunud ja esimene valik tehakse juba 2014. aasta. Sel hooajal valmistume meie eelkõige juunis toimuvaks EMiks ja augustis peetavaks MMiks,» lisab Marjaliisa.

Kui sel hooajal suudetakse tulemusi näidata, kajastub see ka rahalises toetuses. «Sõltub meist, kas suudame millegagi hakkama saada. Samas on see kahe otsaga asi – tulemust on vaja, ent ettevalmistuseks napib raha,» sõnab ta.  Rahapuuduse tõttu kannatas ka palju Londoni mängude piletijaht, nii ei olnud näiteks 2011. aastal Umbidel võimalik osaleda MMil. Ja enne Londoni olümpiat oldi koguni arvamusel, et juhul kui sinna ei jõuta, tehakse purjetamisega üldse lõpparve. Toona oli suureks probleemiks ka see, et neil polnud varupaati. Ja kui ainus võistlusvahend MMi toimumiskohta Austraaliasse saata, siis oleksid nad pidanud seitse kuud ilma paadita olema. Nüüdseks on uus paat õnneks olemas.

Enda jaoks on õed ka olümpiale pääsedes eesmärgid paika pannud, ent valjul häälel midagi välja ei hõika, sest kõigepealt on vaja Rio pilet kätte võidelda. «Oleme uurinud sealsete võistlusolude kohta ja tundub, et need peaksid meile üsna hästi sobima. Samas mingit konkreetset eesmärki ei taha veel Rio osas öelda, sest teekond sinna on pikk. Aga enda jaoks oleme selle välja mõelnud,» räägib Marjaliisa.

Õdedest vanem, Marjaliisa õpib Tallinna Ülikoolis rekreatsioonikorraldust ja Elise Tartu Ülikoolis kehakultuuriteaduskonnas. Siiski ei sega eri linnades toimuvad õpingud Pärnus peetavaid treeninguid, kuna ka osa treeningute kavad on neil erinevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles