Kas Rocki pikk pink vaigistab Tarva viskajad?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tarva tagamees Juris Umbraško otsib võimalust Rocki kaitseliinist läbi pugeda.
Tarva tagamees Juris Umbraško otsib võimalust Rocki kaitseliinist läbi pugeda. Foto: Margus Ansu

Ilmselt on väga vähe neid, kes usuksid, et 9. mail algava korvpalli Eesti meistriliiga finaalis ei kohtu taas tiitlikaitsja Kalev/Cramo ja Tartu Rock. Täna algavaid poolfinaale peetakse  maiuspala eelroaks, kust suurt võitlust ei oodata. Päris nii ei pruugi asjad siiski minna.

Tartu Rock (2.) – Rakvere Tarvas (3.)

Tarva nõrgim koht on korvialune. Pärast Renato Lindmetsa väljalangemist vigastuse tõttu on neil ainus tsentri moodi mees Anthony Stewart. Alles talvel Slovakkia liiga autsaideriks olevast meeskonnast hangitud ameeriklasel võttis Rakveres kohanemine aega ja oli hetki, kui ta mõtles juba lahkumisele. Viimasel ajal on aga peatreener Andres Sõber temaga rahule jäänud.

Nii kummaline kui see ka ei tundu, võib Stewart olla kogu seeria võtmemängijaid. Eelkõige puudutab see kaitset ja lauavõitlust, kus tal tuleb heidelda Rocki pikkade armeega: Ivan Neljubov, Joosep Toome, Vallo Allingu ja Egidijus Dimša.

Eriti keeruline oleks Tarval kaitsta, kui Rocki peatreeneril Gert Kullamäel jätkuks julgust kergeks avantüüriks ehk mängida kahe pikaga. Korvi alla kokku tõmmata Tarvas ei saa, kuna Rocki tagameeste hulgas on piisavalt häid viskajaid, kahe Eesti mõistes korraliku korvialuse mehe vastu pole aga samaväärseid jõude panna. Tõsi, Maris Laksal ja Kaido Saksal jagub küll pikkust, kuid kumbki pole korvialune mängija. Kui Rock suudaks seejuures lahendada probleemi, kuidas pall liiguks tagaliinist õigeks ajaks korvi alla, oleks pool võitu juba käes.

Miks tähendaks kahe pikaga mängimine avantüüri? Ikka seepärast, et Tarvas pole päris tüüpiline meeskond, vaid põhiviisik koosneb viskajatest. Nad ei suru palli vägisi korvi alla, vaid veavad mängu laiali ja loodavad peamiselt kaugvisetele. Kui rakverelastel õnnestub kolmese joone taga pidu püsti panna, on neid raske võita. Püsse jagub – Juris Umbraško, Brandis Raley-Ross, Reimo Tamm, Laksa, Saks – ning kõik nad võivad tõusta põhipommitajateks. Rocki tsentritel läheks sellise stiili vastu kaitses raskeks.  

Suure tõenäosusega hakkab pika varumeeste pingiga Rock Tarvast survestama, sest mida rohkem peavad rakverelased palli ületoomisele ja viskekohtade otsimisele energiat kulutama, seda raskemaks seeria nende jaoks kujuneb. Õhukesel meeskonnal võib lihtsalt jõud lõppeda.

Julgelt saab Sõber kasutada vaid kuut meest. Hooaja hakul oodati arengus sammu edasi klubisse kuuluvatelt U-20 koondise mängijatelt, kuid seda ei juhtunud. Seejuures on noored saanud võimalusi kuhjaga.

Rockil seevastu inimjõu nappust pole. Kõik 12 meest võivad olla ühel või teisel hetkel põhitegijaks. See on hea, kuid samas saanud nii mõnigi kord Rockile hukatuslikuks – õiget tuumikut pole hooaja jooksul välja kujunenud. Ameeriklasest mängujuhil Justin Ingramil on palju vabadust ja selle toel teeb ta tavaliselt oma punktid ära, kuid teiste meeste suhtes ei saa kunagi lõpuni kindel olla. Nad võivad ükshaaval särada, kuid sama kergelt ka kõik üheaegselt kustuda.

Kullamäe soovib mängida tipptiimide stiilis ja näeb, et kõigil mängijatel oleks meeskonnas oma oluline roll, kuid see pole võimaldanud Ingrami kõrvale teise või kolmanda liidri tekkimist. Üks oluline detail on seegi, et Kullamäe püüab panna suuremat vastutust noorematele meestele ehk Tanel Kurbasele ja Timo Eichfussile. Tulevikule mõeldes on see otsus kiiduväärt, kuid vägevat arenguhüpet pole kumbki mees teinud. Üsna heitlikus rollis on ka oma olemuselt liidrid Kristo Saage ja pool hooaega vigastusega kimpus olnud Rain Veideman. Viimased mängud näitasid, et Veideman liigub tõusvas joones ning tema ja Ingrami teravusel võiks olla Tarva kaitseliini lõhkumisel võtmeroll.

Rocki puhul ei saa aga unustada ühte olulist fakti: tähtsates välismängudes on neil tulnud ette seletamatuid äravajumisi. Seepärast ei maksa teha suuri järeldusi sellest, et märtsi lõpus alistati Tarvas võõrsil 30 punktiga. Poolfinaalseerias võib olla kõik teisiti ja Rakveres toimuva seeria teise mängu järel võib seis olla vabalt viigis 1:1. Edasine oleks aga juba loterii.

Kalev/Cramo (1.) – Rapla TYCO (5.)

Tegelikult algavadki poolfinaalid täna hoopis selle paari esimese kohtumisega, kuid tõsise intriigi tekkimine on siiski ebatõenäoline. Kalevi ülekaal on ilmne igas liinis. Raske on leida varianti, kuidas Rap­la suudaks korvi all pidurdada Kalevi kaksiktorne Bamba Falli ja Frank Elegari või kuidas mängitakse üle Eesti koondislastest ja leegionäridest koosnev Kalevi tagaliin.

Huvitav on jälgida, kuidas saavad veerandfinaalis TTÜga väga sümpaatselt tegutsenud Rapla mängijad hakkama klassi võrra paremate mängijatega. TTÜ jaoks oli Rapla kaitse mõrvarlik, kuid Kalevi pallurite individuaalne meisterlikkus on palju kõrgem ning nende jaoks ei pruugi väikelinna korvpallurite soorituses olla midagi segavat.

Suur küsimus on seegi, kas hooaja teises pooles hiilgavasse vormi tõusnud Rapla nooruke mängujuht Rait-Riivo Laane suudab mängida tulemuslikult ka kaalukamas kohtumises tugevama vastasega. Kalevi treeneritele on omajagu tõestamist ka hooaja keskel Raplasse vahetatud Martin Dorbekul. Mõlemal võib nende mängude tulemusena olla kaalukausil kutse Eesti koondise treeninglaagrisse.


Korvpall

Eesti meistriliiga poolfinaalid

25.04 kell 19 Kalev/Cramo – Rapla TYCO

26.04 kell 19 Tartu Rock – Rakvere Tarvas

28.04 kell 19 Tarvas – Rock

29.04 kell 19 Rapla – Kalev

1.05 kell 19 Kalev – Rapla

2.05 kell 19 Rock – Tarvas

4.05 kell 17 Tarvas – Kalev *

5.05 kell 17 Rapla – Kalev *

6.05 kell 19 Rock – Tarvas *

7.05 kell 19 Kalev – Rapla *

Seeriad mängitakse kolme võiduni. Tärniga märgitud kohtumised peetakse vajadusel.

Tagasi üles