Sillamäe Kalevi president: Ratnikoviga mängime meistritiitlile

Sergei Ratnikov. Foto: Margus Ansu

Aprilli algul istus Sillamäe Kalevi treeneripingile Sergei Ratnikov ning nüüd ütles klubi president Aleksander Starodubtsev, et eesmärgiks on liiga võit ja Eesti meistritiitel.

Pikemas intervjuus jalgpall.ee portaalile rääkis Starodubtsev muuhulgas koondise mängijate Vjatšeslav Zahovaiko ja Martin Vungi palkamisest, võõrmängijatest Eesti liigas, valusast karikasarja veerandfinaali kaotusest Narva Transile ning meeskonna psühholoogilistest probleemidest.

Kuldmedalikandidaatidena räägitakse peamiselt Florast, Levadiast ja Kaljust. Ja kui vaadata turniiritabelit, siis hakkab esikolmik juba vaikselt eest ära libisema. Millisena näete ise oma meeskonna võimalusi võidelda kõrgeimate kohtade eest?

Levadia ja Kalju taseme oleme juba ära proovinud, jäänud on veel Flora. Meil on potentsiaal ja mängudistsipliin nende vastu olemas, aga jalgpallis määravad teinekord erinevad nüansid. Meie puhul tuleb palju tegeleda mängijate psühholoogiaga. Nad on erinevatest klubidest kokku tulnud ja nüüd on vaja saada paika meeskonna kokkumäng, koondada nad ühtsesse löögirusikasse. Seni on tulnud mängida lumega ja kunstmurul, kuid usun, et pooleteise kuu pärast oleme korralikult valmis. Sergei Ratnikovi näol on meil nüüd spetsialist, kes on võimeline koos meeskonnaga mängima kõige kirkamatele medalitele.

Miks ikkagi Sillamäe Kalevi võimalusi nii kõrgelt ei hinnata?

Me ise teame oma potentsiaali, see on meil olemas, et kõige kõrgemate kohtade nimel võidelda. Sergei Ratnikovi sõnul pole esikoht võimatu. Töötame siis selle nimel. Näiteks võtame nüüd igal esmaspäeval mängu analüüsides selle üksipulgi lahti. Arutame läbi liinide tegevuse ja teeme plaani, kuidas treeninguid mängu parandamiseks korraldada. Poisid teavad juba, et kaotada ei tohi.

Sergei Ratnikovi kutsusite treeneripingile alles aprilli algul, kui klubi juhtkond otsustas loobuda Algimantas Briaunyse teenetest. Miks alles siis ja miks mitte kohe hooaja alguses?Algis on noor ja perspektiivikas treener, kuid meie meeskond otsustas, et tal on veel ikkagi vähe kogemusi. Leidsime, et parem praegu, kui hiljem. Aga ta jätkab meil väravavahtide treenerina ja püüame leida talle ka oma grupi.

Kui palju seda otsust mõjutas Vjatšeslav Zahovaiko sõnavõtt?

Slava ütles seda emotsioonide põhjal ja ta vabandas oma käitumise pärast. Nägime seda ise ka, et asjad pole õiged. Mängijad selliseid asju ei otsusta, neil tuleb mängida treeneriga, kelle klubi on sellesse ametisse pannud.

Millal ja kuidas tekkis huvi Sergei Ratnikovi vastu?

Tegelikult pidasime Sergeiga võimaliku liitumise üle läbirääkimisi juba pärast tema viimast mängu TVMK-ga. See, et ta siis ära ütles, oli meie vahel kogu aeg kuidagi õhus. Mulle ta meeldib ja nüüd otsustasime leida ikkagi ühisosa.

Poisid treenivad praegu isuga, olukord on töine ja rahulik. Sergei teab kuidas treeninguid üles ehitada, kuidas mängijatele läheneda ja kuidas mängu juhtida. Ootame temalt nüüd esikohta, kuna ta on ise selle võimaluse ka välja öelnud.

Millised eesmärgid meeskonnale hooaja algul seadsite?

Kindlasti kõige kõrgemad, vastavalt meie mängijate valikule ei saanud vähemat eesmärki kui karikavõit ja meistritiitel pannagi.

Kas see, et teid ikkagi favoriitideks ei peeta, häirib ja mõjutab meeskonda?

Ei usu. Poistel on treeningutel hea pühendumus. Nõmmel ja Levadial on küll autoriteeti, aga meil pole seda konkurentidest vähem.

Olete alati tulnud välja sõnumiga, et eesmärk on vähemalt medal, seni on see õnnestunud vaid korra. Mille taha see on jäänud?

Meil on olnud häid mängijaid, kuid nad pole alati omavahel ja ka treeneriga vajalikku klappi leidnud. 2009. aastal, kui me võitsime hõbemedalid, oli see kõik olemas. Nüansse on olnud palju.

Sillamäel on alati olnud palju leegionäre, kes on tulnud ja läinud. Miks?

Meil siin Ida-Virumaal pidevalt sündimus väheneb, lapsi sirgub vähe ja oma mängijaid pole lihtsalt kusagilt võtta. Kui mõni noor arenebki vajalikule tasemele, siis suure tõenäosusega läheb ta provintsist laia maailma õnne otsima.

Erinevad Eesti jalgpallispetsialistid on märkinud, et Kalev on alati valesti komplekteeritud. Olete sellega nõus?

Nii ja naa. Eelmise aasta meestest on meil tänavu alles Bebikh (Alexander) ja Aidara (Kassim). Me oleme õppinud. Ei võta enam mängijat kindlale positsioonile, vaid lähtume tema funktsioonidest.

Olete nõus, et varasemalt on Sillamäel mänginud palju leedukaid ja venelasi, kelle tase on olnud siiski küsitav?

Tahtsime paremat, aga välja kukkus nagu alati. Leedukad küsisid küll head palka, aga nad ei olnud vajalikul tasemel. Meie mängijate valikusüsteem ei töötanud hästi. Paberil olid nad muidugi väga kõvad mängumehed, aga probleemiks oli see, et enamasti saime nad meeskonda alles veebruari lõpus vahetult enne meistrivõistluste algust. Võõrmängijad ei teinud meiega kaasa hooaja ettevalmistust ja kui mängud algasid siis selgus, et meeste mänguoskused pole enam vajalikul tasemel.

Eesti Jalgpalli Liit kehtestas sellest aastast Premium liigas välismaalastest mängijate arvule piirangu. Kas olete selle poolt või on see hetkel veel varajane samm?

Mina suhtun sellesse otsusesse positiivselt, sest jalgpallurid peavad olema kohalikud, kuid igat meeskonda võiks siiski 2-3 leegionäri tugevdada. Üldiselt ei ole nad aga meie mängijatest paremad, sest kõrgema tasemega mehed tahavad ka juba rohkem palka saada.

Üllatasite tänavu Eesti jalgpalliavalikkust koondislaste Vjatšeslav Zahovaiko ja Martin Vunki palkamisega oma meeskonda. Kuidas teil see õnnestus?

Slavat tunnen ma juba ammu, sest ta mängis koos minu pojaga. Ta avaldas ise soovi liituda. See oli küll ootamatu, aga otsustasime ta võtta. Martin on väga hea mängija. Ta tuli vene linna, vaatas ringi ja kohanes. Nüüd ei saa ta aru, miks meid kritiseeritakse, sest tingimused on meil ühed Eesti parimad.

Kui suured lootused on klubil nendega seotud?

Muidugi loodame neilt suurt panust meie ambitsioonide realiseerimisel. Neil on oskused ja kogemused ning mis peamine autoriteeti. Slavat kuulavad kõik mängijad.

Kas koondislaste lisandumine teeb liiga tugevamaks ja atraktiivsemaks?

Nagu Euroopaski kasvab Eestis jalgpallitase pidevalt. Aga ma leian, et meie mängijatele on parem saada kodus mänguaega, kui istuda välismaa klubis pingil. Üldiselt on seal ka raske end kehtestada. Paraku on meie majanduslik olukord selline, et Euroopa mõistes korralikku palka, umbes 5000 eurot kuus ei saa me mängijatele lubada ja nii minnakse.

Millal Sillamäe Kalevi oma kasvandikud hakkavad pead kandma ja kuidas mõjutab seda Ida-Virumaa üldine olukord?

Meil on viis noortegruppi ja linna tellimus on 102 last. Oleme võtnud trenni kõik lapsed, kes selleks on soovi avaldanud, mingit valikut pole me teostanud. Kes jalgpalli armastab on jäänud ja tublimad saavad kindlasti esindusmeeskonnas oma mänguvõimaluse.

Kui 4:0 võidetud mäng FC Kuressaarega välja jätta, siis ei ole te seni erilise resultatiivsusega hiilanud. Olete löödud väravate arvestuses liigas viiendal kohal. Ründetegevust tuleks parandada.

Slava on väga kõrgel tasemel mänginud, kuid kahjuks segavad teda paljud vigastused ja kunstmurul pole ta saanud oma panust täiega anda. Loodan, et kui hakkame mängima looduslikul muruväljakul paraneb ka Slava ja meie meeste resultatiivsus.

Üks hooaja algul seatud eesmärk on juba käest läinud ja karikavõitu ei tule. Plaanid nurjas valus kaotus Narva Transilt. Kuidas see mõjutas meeskonda?

Meeskond on sellest löögist juba toibunud, kuid juhtkond mitte, sest lootsime seda mängu ja kogu sarja ju võita. Transil oli selles mängus suurem isu võita, meie poisid ei olnud jälle psühholoogiliselt selliseks kohtumiseks valmis.

Kas vastasseisu Narvaga võib nimetada tõeliseks Ida-Virumaa derby'ks?

Kõik tahavad võita, kumbki ei taha neid kohtumisi kaotada. Samas oleme rõõmsad, kui Trans teistes mängudes võidab, sest nad esindavad ikkagi Ida-Virumaa jalgpalli.

Teie klubil on head treeningtingimused. Kas on veel midagi sellist, mis vajaks parandamist, kaasajastamist?

Praegu on meil küll kunstmuruväljak ja vana staadion, kuid see on ikka juba ajast ja arust. Vaadake Viljandi, Rakvere ja Võru staadioneid. Oleme linnavalitsusega sel teemal palju rääkinud ja loodetavasti hakatakse järgmisel aastal ehitama. Parem ja kaasaegne staadion annaks ikka väga palju juurde.

Kindlasti on teil oma mõtetes ja plaanides Sillamäe Kalevi tulevik olemas. Millisena näete klubi arengut ja kuhu tahate välja jõuda?

Klubi peab saama palju professionaalsemaks. Käime mitmetes kohtades asja õppimas ja uurimas, kuidas ja milliste sammudega klubi arendada.

Mis saab, kui Sillamäe Kalev jääb ka tänavu ikkagi taas medalita?

Midagi ei juhtu, see on ju mäng.