Bulgaaria meister Anderson: sain Rebasel selja prügiseks teha!

Merike Anderson möödunud suvel koondise särgis. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kolmapäeva õhtul Dunavi naiskonna ridades Bulgaaria korvpallimeistriks tulnud Eesti koondise tagamängija Merike Anderson sõnas võidujärgselt, et isiklikus plaanis oli edukas hooaeg, ent liiga tase jäi pisut nõrgaks.

«Kulla järele ma siia tulin ja selle ka sain!» oli eestlanna hooaja lõpplahendusega rahul. «Sain Rebasel (finaalivastase Neftochimiku ridades mängis teine koondislane Viive-Kai Rebane-toim) selja prügiseks teha,» muheles Anderson, kes tuli ka karikavõitjaks. Finaalseeria võideti 3:1, ent kergelt ei tulnud midagi. «Eks me mängisime ju viis kaheksa vastu. Mulle ei meeldi muidu kohtunike tööd kritiseerida, aga siin oli küll väga raske. Nad ei teinud oma tööd korralikult. Ent seda magusam on võit, suutsime kõigele vaatama meistriks tulla.»

Enne Bulgaariat mitmetes erinevates riikides pallinud Anderson tegi resultatiivse hooaja, visates keskmiselt 13,6 punkti mängus. «Sain palju mänguaega ja vahel tuleb teha üks samm tagasi, et seejärel kaks edasi astuda. Usun, et see hooaeg tuli mulle kasuks, kuigi liiga tase jäi mulle nõrgaks, isegi treener ütles nii,» rääkis tagamängija. «Sain ka EuroCupil kaasa teha ja seegi oli väärt kogemus.»

Uuel hooajal siirdub Anderson mängima Belgiasse Castors Braine’i naiskonda, sõlmides kaks pluss üks lepingu. «Belgia korvpall on tõusuteel ja seal on palju võistkondi ning tase kõva, mistõttu langetasin otsuse Belgia liiga kasuks. Ülejärgmisel hooajal mängib klubi ka eurosarjas, olenevalt tulemusest Euroliigas või EuroCupil,» rääkis Anderson, kes õige pea tõmbab taas selga koondise dressi.

Hõbedaga leppima pidanud Viive-Kai Rebane jäi oma esimese profihooajaga samuti rahule. «Väga-väga rahul olen, et just sellesse klubisse sattusin,» ütles pärast USAs ülikoolikorvpalli mängimist hooaja esimese poole kodumaal Eclexi naiskonnas pallinud Rebane. «Finaalis väsisime lihtsalt ära, sest mängisime kuue-seitsmekesi ning ei jaksanud lõpus. Lisaks räsisid naiskonna põhimängijaid hooaja jooksul mitmed vigastused ja finaalis jäi palju selle taha, et meie keskmängija oli vigastuse tõttu kehvas vormis ning me ei suutnud Dunavi tsentrit Kristina Santiagot kuidagi ohjata,» lisas ta.

«Eks isiklikult olid mul ka omad tõusud ja mõõnad. Hooaja alguses ei saanud palju mängida ja tuli end kõvasti tõestada. Lõpuks teenisin aga treeneri usalduse,» sõnas otsustavates mängudes väga resultatiivselt tegutsenud Rebane. «Tore oli ka see, et Merike samas liigas mängis ja teda hooaja jooksul näha sain.» Seda, kus ta järgmisel hooajal mängib, Rebane veel ei tea. «On mõned pakkumised, aga mitte midagi väga huvitavat ja agent tegeleb hetkel klubi otsimisega,» ütles ääremängija.

Sel suvel saab ka Rebane taas koondist esindada, eelmisel aastal segasid teda terviseprobleemid. «Võin öelda, et olen taas sama heas vormis nagu enne haigust ja ootan juba koondisemänge,» kinnitas puukborrelioosist paranenud Rebane.