Võrdsed meeskonnad alustavad pikka finaalseeriat

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalevlane Frank Elegar on sattunud tartlaste Ivan Neljubovi ja Marek Doronini piiramisrõngasse.
Kalevlane Frank Elegar on sattunud tartlaste Ivan Neljubovi ja Marek Doronini piiramisrõngasse. Foto: Margus Ansu

Täna kell 19 tehakse algust koduse korvpalli finaalseeriaga. Nagu üldjuhul tavaks, heitlevad kulla eest Kalev/Cramo ja Tartu Rock. Kahel eelmisel aastal lõppesid finaalid Kalevi 4:0 võiduga. Tänavu näib aga asjade selline käik ebareaalne. Postimees analüüsis meeskondi viie positsiooni kaupa ja sai tulemuseks viigi. Seega on oodata põnevat ja eeldatavalt pikka seeriat.

Mängujuhid

Rock

Justin Ingram, Valmo Kriisa

Kalev/Cramo

Tanel Sokk, Keith McLeod

Kuigi korvpallisõprade hulgas levib arvamus, et McLeodi kolmemänguline võistluskeeld on Kalevile kasuks, pole asjad tegelikult nii mustvalged. Raske on ennustada, kuidas suudab Tanel Sokk viibida kolm kohtumist järjest platsil 35 minutit või enam. Seda eriti juhul, kui Rocki tagamängijad avaldavad talle esimesest sekundist peale tugevat survet. Tarva mängujuhist Reimo Tammest saadi nii jagu, Soku tase on pisut kõrgem.

Rocki mäng on omakorda sõltuvuses Ingrami tegevusest. Terve hooaja jooksul on rünnakutel püsinud pall palju tema käes ja lisaks on Kullamäe andnud talle rünnakute lahendamiseks üsna vabad käed. Heal päeval võibki ta olla pidurdamatu ja rünnakute lõpetamise enda peale võtmisel ta tavaliselt ei kõhkle. Samas pole ta ka paha söödumees.

Ingramil on kindel asendaja Valmo Kriisa – vanameister, kes enam ei muuda mängu käiku, kuid annab auga ära põhimehele vajalikud puhkuseminutid. Kalevil on just selline mees puudu.

Postimehe hinnangul on Sokk küll koduse liiga parim mängujuht, kuid Rocki suurem valik muudab sellel positsioonil meeskonnad võrdseks.    

Viskavad tagamängijad

Rock

Rain Veideman, Kristo Saage, Silver Leppik

Kalev/Cramo

Ty Abbott, Gert Dorbek, Armands Škele

Kogu finaalseeria jaoks ilmselt olulisema tähtsusega positsioon, kus mõlemal meeskonnal on põhjust loota teatud mängijate liidriks tõusmisele, kuid samas on nende kõikide kohal küsimärgid.

Esiteks ei andnud põhiturniiri viimased kohtumised ning  veerand- ja poolfinaalid selget vastust, millises vormis on pool hooaega vigastuse tõttu eemal olnud Veideman. Tema teravus oleks Kalevi kaitse lõhkumisel otsustava tähtsusega, lisaks on just temas ainest olla meeskonna liider.

Lisaks on tartlastel must ratsu Kristo Saage – kui see mees satub hoogu, on pidurdamine raske. Eriti kehtib see kodusaalis peetavate mängude kohta. Leppik on aga puhas kaitsemees, kelle hoolde võib usaldada vastaste ohtlikuma tagamehe ehk Kalevi puhul näiteks Soku.

Kalevi valik on isegi suurem ja ühtlasem ning ilmselt pole harvad hetked, kuid tiim kasutab korraga kaht number kahte. Kuna Kalevil puuduvad tasemel väikesed ääred, on kolme tagamehega mängimine täiesti loogiline.

Abbott on hooaja teisel poolel tõusnud üheks Kalevi liidriks, kuid arvestama peab seda, et tegemist on mehe Euroopa karjääri esimese finaalseeriaga. Dorbeku statistilised näitajad on püsinud terve hooaja kesisel tasemel, kuid tema kasuks räägib vägev võitlusvaim.

Kõige suurem teadmatus püsib aga Škele kohal. Poolfinaali kahes esimeses mängus jäi lätlane nullile. Kahel eelmisel aastal on tema näitajad just otsustavates mängudes paranenud.

Postimehe hinnangul on Kalevil sellel positsioonil potentsiaali natuke rohkem, seega kuulub eelistus neile.  

Väikesed ääred

Rock

Marek Doronin, Tanel Kurbas

Kalev/Cramo

Indrek Kajupank, Kristo Mangelsoo

Väikesed ääred on mõlema meeskonna konnasilmaks. Kaleviga on asi lihtne – pärast seda kui Gregor Arbet keset hooaega Kreekasse lahkus, pole neil sellele kohale kedagi panna. Raplast hangitud Kajupank pole lihtsalt sellel tasemel, Mangelsoo on aga terve hooaja tegelenud pingi nühkimisega. Seega täidavad Kalevis selle positsiooni peamiselt tagamängijad.

Rocki seis on parem. Kurbas pole küll hooaja jooksul teinud märgatavat arenguhüpet, ent samas pole kaotanud ka oma senist taset ning Kullamäe võib ta julgelt platsile lubada. Doronin tõestas aga poolfinaalides, et teda on vara maha kanda. Jah, ta on hooaja jooksul tavaliselt mitu korda haige ja vigastatud, ent kui tervis korras, on tegemist tasemel mängumehega.

Postimehe hinnangul kuulub sellel positsioonil selge paremus Rockile.

Suured ääred

Rock

Egidijus Dimša, Timo Eichfuss

Kalev/Cramo

Gary Wilkinson, Rait Keerles, Toomas Raadik

Tegelikult moodustavad suured ääred ühe terviku tsentritega ja mõlemal on võimalusi selle positsiooniga varieerida.

Rockil on sellel kohal põhimees leedulane Dimša, kelle tugevus ilmneb eelkõige heas võitluses ja korvialuses mängus. Ta on võimeline tabama ka eemalt, kuid väga tihti ta seda võimalust ei kasuta. Ilmselt saabki leedulane tartlastest sellel kohal kõige rohkem mänguaega, sest Eichfuss jääb kalevlaste vastu lühikeseks. Varasemast meenub, et sellel kohal on kasutatud ka Doroninit, kuid tänavu pole see käik, mis võimaldab mängu kiireks ajada ja tekitada korvi alla rohkem ruumi, Kullamäe valikutesse kuigi tihti kuulunud.

Kalevil on viimasel ajal sellel kohal alustanud üks tsentritest ja hea viskajana tuntud Wilkinson sekkunud vahetusest. Paraku saavad hea viskekäega valgenahalise ameeriklase plussid otsa – kaitses on mees ümmargune null ja kui vastased teda kergelt viskele ei lase, muutub tema kasutegur kesiseks.

Postimehe hinnangul kuulub sellel positsioonil väike eelis Rockile. Dimša on lihtsalt parem mees kui Wilkinson.     

Tsentrid

Rock

Joosep Toome, Ivan Neljubov, Vallo Allingu

Kalev/Cramo

Bamba Fall, Frank Elegar

Finaalseerias saab korvi all näha vägevat võitlust, selles pole põhjust kahelda.

Fall ja Elegar on teeninud kaksiktornide nime ja sellist vägevat paari pole ühelgi Eesti klubil korvi all ammu olnud. Eelkõige väljendub nende võimsus kaitses – siinses korvpallis pole just palju mehi, kes tihkaksid nende pikkade käte alla ronida.

Samas on palju räägitud sellest, et kahe pikaga mängides muutub Kalevi rünnak kinnisemaks. See on mõistetav, kuna kumbki mees pole seda tüüpi, kes hakkaks eemalt ise läbimurret organiseerima või kolmeseid loopima. Samas peaks meeskond suutma juba neid rünnakul hästi kasutada – pall tuleb kasvõi vägisi korvi alla liigutada, ja kui kaitse seepeale kokku tõmbab, siis uuesti välja sööta.  

Rockil on vastu panna kolm keskmängija mõõtu meest. Üheks võtmetegelaseks võiks tõusta kogenud Vallo Allingu, kes oma maameheliku rammuga on kõhetute ameeriklaste jaoks ebamugav tegelane. Fall on varem ka ise väitnud, et just Allingu vastu tunneb ta end kõige ebamugavamalt. Poolfinaal Rapla vastu aga näitas, et kui Fallil kohe alguses elu kibedaks teha, kaob tal tuju mängu lõpuni. Samas pole Toome ja Neljubov sellised mehed, kes naudiksid kehamängu.  

Postimehe hinnangul kuulub sellel positsioonil eelis Kalevile ja tegelikult saab seeria üheks olulisemaks küsimuseks, kui palju suudab Rock korvi all Kalevile vastu hakata.

Postimees.ee teeb kõigist finaalseeria mängudest tekstipõhise otseülekande, kus on oma sõna võimalik sekka öelda ka lugejatel. Tänast mängu kommenteerivad Postimehe ajakirjanikud Peep Pahv, Jaan Martinson, Mariel Gregor ja Madis Kalvet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles