/nginx/o/2013/05/10/1745192t1h2029.jpg)
Kolm nädalat tagasi potsatas rahvusvahelise ehk 100-ruudulise kabe maailmameistri Aleksander Georgijevi elektroonilisse postkasti sõnum: MM-matš algab 12. mail Tallinnas, kui soovid Aleksander Švartsmani vastu tiitlit kaitsta, tule kohale. «Kutse oli ootamatu, aga Tallinna ma lähen,» teatas Georgijev Venemaa meediale.
Veel kuu tagasi oli MM-matši toimumine pehmelt öeldes kahtluse all. Georgijev võttis 2011. aastal tšempionitiitli Švartsmanilt üle, kaotaja sai õiguse revanšiks.
Kuud kulusid, sponsorit, kes laoks lauale matši auhinnaraha, ei leitud, võistluse korraldajat samuti mitte. Aeg surus takka seetõttu, et juba 1. juunil algab Ufaas MM-turniir ja revanšmatš tuli kindlasti enne seda läbi viia.
Kus häda kõige suurem, seal eestlane kõige lähem. Rahvusvahelise Kabeliidu (FMJD) president Harry Otten otsustas Eesti alaliiduga ühendust võtta, ehk aitavad välja. Aitasidki!
«Eesti on tuntud kui ürituste kiirkorraldaja,» naeris siinse kabeliidu president Janek Mäggi. «Kui sulle pakutakse MM-matši, siis ikka võtad vastu. Esitasime oma tingimused, nendega oldi nõus. Saime kiirelt kaubale Nordic Hotel Forumiga, kus kabetajad elavad ja mängud toimuvad, ka Tallinn tuli appi. Ühesõnaga, kõik asjaolud klappisid. Miks mitte Eestimaal kabet populariseerida.»
Tegelikult on MM-matši korraldajate kulud üsna napid: tagada tuleb matšil osalejate ja kohtunike elamine, mängupaik ja veel nipet-näpet. Auhinnafondi, mis pole teab mis suur, kõigest 10 000 eurot, paneb välja FMJD.
«Eks ta jama ole, et kõik sedavõrd kiirustades toimub, kuid MM-matšid on kabe jaoks tähtsad,» võttis Georgijev asja rahulikult. Küll aga suutis ta osaliselt oma nõudmise peale suruda. «Esmalt pakuti välja, et mängiksime vaid viis partiid. Arvan, et kümme partiid peaks olema miinimum, vastasel korral ei julge kumbki riskida ja võitja selgub kiirkabes.»
Jõuti kompromissini: mängitakse seitse päeva, kuid omapärase ja küllalt segase süsteemi järgi, mida kasutatakse esmakordselt.
Iga päev selgitatakse päeva võitja, vajadusel kasutatakse nelja etappi: hommikul mängitakse tavakabet, kui see mäng jääb viiki, jätkatakse õhtul kiir-, seejärel välkpartiiga. Lõpuks, kui seis on ikka viigiline, mängitakse supervälku – 5 minutit + 2 sekundit iga käigu eest – lahing kestab kuni ühe osapoole võiduni.
Aga nüüd: maailmameistriks kroonitakse see, kes on võitnud rohkem partiisid varasematel mänguetappidel. Näiteks alistab üks mees teise kuuel päeval järjest kiirkabes, kuid teine võidab seitsmendal tavapartii – ning see toob ka MM-tiitli.
Mäggi kinnitusel kohtuvad Tallinnas kaks kahtluseta maailma parimat kabetajat ning matš tuleb ülipõnev. «Kõik partiid on online’is jälgitavad, mida kabe puhul just tihti ette ei tule, kuid kindlasti on rahvas oodatud ka saali, et tähelepanuväärsest sündmusest osa saada.»
Kui aastaid võitlesid meistritrooni nimel Hollandi ja Nõukogude Liidu kabetajad, siis viimased kolm kümnendit on tiitel olnud Venemaa esindajate valduses ühe erandiga – 1994. aastal võitis MM-turniiri lätlane Guntis Valneris. Sealtmaalt on olnud valitsejaid kolm: Aleksei Tšizov, Georgijev ja Švartsman.
«Andekaid noori on nii Venemaal kui välismaal, kuid tippu tõusmiseks tuleb täielikult alale pühenduda,» selgitas Švartsman kodusele meediale, miks kolmik aastate kaupa tiitlit jagab.
Kabes suurt raha ei liigu, tõdes Mäggi: «Maailmas on kümmekond kabetajat, kes elatavad end mänguga ära, ja sadakond, kes on amatöörid, kuid teenivad vähemalt mingit auhinnaraha.»
CV
Aleksander Švartsman
• Sündinud: 18. septembril 1967
• Esindab: Venemaad
• Rahvusvahelise kabe maailmameister: 1998, 2007, 2009
• Brasiilia kabe maailmameister: 5 korda
• Suurmeister: rahvusvahelises, brasiilia ja vene kabes
CV
Aleksander Georgijev
• Sündinud: 17. juulil 1975
• Esindab: Venemaad
• Rahvusvahelise kabe maailmameister: 2002, 2003, 2004, 2006, 2011
• Suurmeister: rahvusvahelises kabes
/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)