/nginx/o/2013/05/15/1756092t1h9d4c.jpg)
Eesti naiste jalgpallikoondise peatreener Keith Boanas andis jalgpall.ee portaalile intervjuu, milles ta rääkis pikemalt nii Eesti naiste meistriliigast kui koondisest.
Naiste koondise treener: jalgpall ei ole Eestis naiste mänguna aktsepteeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe suurema probleemina tõi Boanas välja asjaolu, et Eestis ei ole naiste jalgpall oma kohta veel leidnud. «Selged vastused on, et kultuuriliselt ei ole jalgpall kui naiste mäng Eestis aktsepteeritud. Ma soovin rõhutada, et suur osa igas vanuses rahvusnaiskonna mängijatest töötab palju ja neil on hea suhtumine. Enamikul on tahtejõudu, valmisolek raskeks tööks, lugupidamist koos unistuste ja ambitsioonidega,» rõhutas Boanas.
Koduse naiste neistriliiga puhul kommenteeris inglane, et näeb sellel arenguruumi ning järgmisel aastal võiks seitsme naiskonna asemel mängida kaheksa. Koondiseplaanidest rääkides tõi Boanas välja asjaolu, et Eesti sattus maailmameistrivõistlustel kõige raskemasse alagruppi: «Minu hinnangul on see üldse raskeim grupp kvalifikatsioonis. Samas on meie mängijatele ääretult põnev mängida selliste suurte jalgpallimaade naiskondade vastu. Meile on see hea võimalus saavutada oluline kogemus ja õppida, kuidas meie mängijad peavad arenema. Me peame uskuma lõpuks ka mõnda heasse tulemusse.»
Eesti koondis kohtub MMi kvalifikatsiooni alagrupis Itaalia, Hispaania, Tšehhi, Rumeenia ja Makedooniaga.
Täispikka intervjuud koondise peatreeneriga loe siit.
Kui iseloomustada Eesti naisjalgpallureid, siis milliste sõnadega?
Selged vastused on, et kultuuriliselt ei ole jalgpall kui naiste mäng Eestis aktsepteeritud. Ma soovin rõhutada, et suur osa igas vanuses rahvusnaiskonna mängijatest töötab palju ja neil on hea suhtumine. Enamikul on tahtejõudu, valmisolek raskeks tööks, lugupidamist koos unistuste ja ambitsioonidega. Seega ajad muutuvad.
Selged vastused on, et kultuuriliselt ei ole jalgpall kui naiste mäng Eestis aktsepteeritud. Ma soovin rõhutada, et suur osa igas vanuses rahvusnaiskonna mängijatest töötab palju ja neil on hea suhtumine. Enamikul on tahtejõudu, valmisolek raskeks tööks, lugupidamist koos unistuste ja ambitsioonidega. Seega ajad muutuvad.
Kui iseloomustada Eesti naisjalgpallureid, siis milliste sõnadega?
Selged vastused on, et kultuuriliselt ei ole jalgpall kui naiste mäng Eestis aktsepteeritud. Ma soovin rõhutada, et suur osa igas vanuses rahvusnaiskonna mängijatest töötab palju ja neil on hea suhtumine. Enamikul on tahtejõudu, valmisolek raskeks tööks, lugupidamist koos unistuste ja ambitsioonidega. Seega ajad muutuvad.
Selged vastused on, et kultuuriliselt ei ole jalgpall kui naiste mäng Eestis aktsepteeritud. Ma soovin rõhutada, et suur osa igas vanuses rahvusnaiskonna mängijatest töötab palju ja neil on hea suhtumine. Enamikul on tahtejõudu, valmisolek raskeks tööks, lugupidamist koos unistuste ja ambitsioonidega. Seega ajad muutuvad.