Eesti poks tahab tuhast tõusta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ainar Karlson (vasakul) ja Kaupo Arro
Ainar Karlson (vasakul) ja Kaupo Arro Foto: Toomas Huik

Eesti poks on tuhast tõusmas. Pooleteise nädala pärast algavale EMile läheb neli eestikeelset poksijat – Kaupo Arro, vennad Rain ja Ainar Karlson ning Maksim Vilde – selge sooviga tuua koju medal. «Uus algus igati,» kirjeldas olukorda Arro. «EMil poksitakse uute reeglite järgi ja mul on kogunenud nõnda palju kogemusi, et võin seada suuri sihte. Lõppeesmärk on jõuda Rio de Janei­ro olümpiale ja seal ka midagi korda saata.»

Poksikoondise peatreener Ervin Kade on optimistlik, kuid jääb tasakaalukaks: «Eks mehed tea paremini, mida nad EMil saavutada soovivad. Nalja Minskisse tegema ei minda. Võimalusi on kõigil, uued reeglid peaks meid soosima.»

Tegelikult ei oska keegi väga täpselt öelda, kuidas vastne süsteem toimib ja mida täpselt võiduks vaja. Ainar Karlson ja Arro on küll profipoksi maailmaliigas WSB profireeglite järgi võidelnud, kuid täit selgust pole neilgi.

«Kujutage ette korvpallimängu, kus selgitatakse iga veerandaja võitja, kuid otsustavaks ei saa pelgalt visatud punktid, vaid ka stiil, kombinatsioonid ja tõhus kaitsemäng,»

Kui seni kestis matš neli kaheminutilist raundi ja võitis see, kes tegi rohkem puhtaid lööke, siis nüüdsest poksitakse 3 x 3 minutit ning reeglid on üle võetud proffidelt ehk siis kohtunikud annavad iga raundi lõpus hinnanguliselt punkte. Kohtunikke on viis, kuid arvuti valib neist välja kolm, kelle punktid kirja lähevad.

«Kujutage ette korvpallimängu, kus selgitatakse iga veerandaja võitja, kuid otsustavaks ei saa pelgalt visatud punktid, vaid ka stiil, kombinatsioonid ja tõhus kaitsemäng,» selgitas Kade. «Enam ei saa poksija vaid kaitsesse tõmbuda ja kontrarünnakutega üksikuid punkte noppida. Kaitse peab olema aktiivne, poks mänguline, hindamisel maksab ka taktika ja stiil.»

Ühesõnaga segane värk. Raundi võitja saab 10 punkti, kaotaja seda vähem, mida kehvem on.

«Paljudel kohtunikel – neil, kes pole WSBs tegutsenud – tuleb Minski EMil samuti esimest korda uute määruste põhjal õigust mõista,» rääkis Kade. «Oodata on üllatusi.»

Ainar Karlson tunnistas, et kuigi on treeninud kaheksa kuud Astana profipoksitiimis ja pidanud WSBs kaks matši, tuleb EMil tribüünile istuda ja vaadata, mis toimub, mille eest punkte antakse ja kuidas raundi võitja määratakse. «Pean taktikat pisut muutma, teise raundi lõpus ja kolmandas eriti aktiivne olema, kuid ka avaraundis ei saa passida. Eks ta ole endalgi huvitav, mis saama hakkab.»

Arro tõdeb, et uued reeglid on talle igati sobivad: «Olen vastastest lühem, mistõttu peangi aktiivsemalt poksima, ründama. Maailmaliigas peetud matšid maailma paremikuga on andnud mulle enesekindluse. Ma pole kellestki kehvem. Loodetavasti olen ka kohtunikele silma jäänud, sest nüüd, kui punktid on mõneti hinnangulised, võidakse eelistada kõlavama nimega meest.»

Euroopa meistrivõistlused algavad Minskis 1. juunil ning Eesti poksijad osalevad järgmistes kaaludes: Vilde –69, Arro –75, Ainar Karlson –81, Rain Karlson –91.

Poksijate kiivrid kaovad

Tänavuse EMi järel kaovad poksijate kaitsekiivrid ajaloo hämarusse. Sealtmaalt võideldakse taas paljapäi.

«Kiivrid võeti aastaid tagasi kasutusele seepärast, et kaitsta sportlaste tervist ning poks jääks olümpiamängude kavva. Nüüd loobutakse kiivritest põhjusel, et poks olümpiamängudelt ei kaoks,» selgitas Eesti poksikoondise peatreener Ervin Kade, nägu muigel.

«Totter jah, säärane tõmblemine, aga nii ta on. Poksi tahetakse atraktiivsemaks muuta, publikule vaatemängulisemaks ehk ka verisemaks. Mingid uuringud – mina ega keegi teine pole neid küll näinud – kinnitavad, et tervisele pole erilist vahet, kas poksida kiivriga või kiivrita. Mind need uuringud paraku ei veena. Kulmud hakkavad igal juhul nüüd tihemini purunema.» PM

Tagasi üles