Jõeäär alistas Pika jala tõusu ja juhib Eesti tuuri

Asjatundjad arvasid, et Gert Jõeäär võiks pärast temposõitu liidriks tõusta. Jõeäär võitis temposõidu ja tõusiski. Foto: Andres Haabu

Nagu loota võis, tõmbas Tour of Estonia avapäeva lõpuks sinise liidrisärgi selga Eesti koondise esinumber Gert Jõeäär. Hommikuses grupisõidus noppis ta vahefinišis kolm preemiasekundit, õhtuses temposõidus alistas ta jõuliselt Pika jala tõusu ning oli kogu seltskonna kiireim. Tema edu järgneva ees on 4 sekundit.

Oli see elu Nõukogude Eestis, mis oli, aga leib maksis kõigest 14 kopikat päts ja tsirkust jagati piisavalt. Maipühade hõrgutiseks, lisaks töörahva paraadile, pakuti tallinlastele kriteeriumisõitu vanalinnas. Rahvas tuli kohale, aplodeeris suurtele ratturitele eesotsas Aavo Pikkuusiga, ja oli rahul.

Üheksakümnendate alguses kriteeriumisõidud jätkusid, kuid millegipärast legendaarse Pika jala tõusuta. Mehed pedaalisid ülalinna Toompea tänavat pidi, siis ümber kiriku ja alla tagasi.

Tänavu jõuti juurte juurde tagasi ehk taas Pikka jalga, mis oli üks osa kolme kilomeetri pikkusest eraldistardiga sõidust. Publik oli tänulik, palistas tõusu, mis spetsialistide arvates on umbes üheksa protsenti järsk, ning hõikas nii omadele kui võõrastele.

«Vägev, vinge!» kirjeldas Erki Pütsep Pika jala elamusi, kuid lisas, et pani omadega puusse: «Panin käiguvahetajale valed hammasrattad, poole tõusu peal olid jalad piimhapet täis. Pidanuks olema kavalam, minema kergema käiguga. Munakivid raputavad kõvasti, kivide vahel olev kruus paneb tagaratta tühja käima ... Aga ikka oli lahe.»

Rene Mandri jagas Pika jala sõiduinfot neile, kes asja jagavad: «Mul olid hammasrattad 53-23, jõulisematel meestel 53-21. Kummid panin jämedamad, peenematega poleks saanud, visanuks esiratta tõusul maast lahti.»

Jõeääre võitu temposõidus oodati ning mees ei petnud ootusi: «Panin Pika jala täiega ja õnneks end tühjaks ei sõitnud. Üsna täiuslik sooritus,» kommenteeris Jõeäär võitu.

Nüüd läheb raskemaks, tunnistas Jõeäär: «Särki on raskem kaitsta kui võita. Tallinna–Tartu etapil vahefinišites sekundeid püüdma ma ei lähe, lõpus ehk midagi üritan. Sõltub, millised on ilmastikutingimused. Tuleb vaadata, et ma küljetuule korral liidritest maha ei jääks.»  

Mandri kinnitas, et Eesti koondis teeb täiega tööd selle nimel, et Jõeäär ka laupäevase Tartu etapi liidrisärgis lõpetaks.   

Hilishommikul häirisid ratturid Viimsi ümbruse aedlinnakeste rahu, kuid tõid ka väikse hulga kohalikke ning paar lasteaiarühma tee äärde uudistama. Kümnest tosina kilomeetri pikkusest ringist koosnev võidusõit võinuks põnevaks minna, kui merelt või merele puhunuks tugev tuul ja peagruppi võinuks juppideks lõhkuda. Paraku oli ilm tüüne, kuid see-eest jahe ja vihmane. Keset korralikku padu külmusid ratturid sedavõrd, et kangete sõrmedega oli raskusi piduri käepidet suruda, selgitas etapil parima eestlasena seitsmenda koha saanud Reijo Puhm.

Lätlaste Rietumu-Delfin tiimi esindav Puhm oli finišis tige kui kurivaim ja peksis rusikaga leistangi: «Olin pundis üks kiiremaid, aga jäin karpi ja alustasin lõpuspurti poolsada meetrit liiga hilja. Tigedaks teeb!»

Jõeäär, keda saatus samuti ei soosinud, võttis asja rahulikult. «Vahefinišis vedasid kaaslased mind kenasti lahti, võitsin kolm preemiasekundit. Finiš läks aga nihu, ei pääsenud lõpusirgel heale positsioonile,» selgitas Eesti koondise liider, et hommikuse esimese ülesande ta täitis, teist aga mitte ehk siis pjedestaalile ei jõudnud.

Täna suunduvad ratturid Tallinnast Tartusse. Kui puhub küljetuul, läheb tõsiseks andmiseks. Kui ei puhu, antakse hagu eelkõige kahes vahefinišis Järva-Jaanis ja Jõgeval, kus saab noppida preemiasekundeid (vastavalt kolm, kaks ja üks) ning mõistagi finišis, kus kolme esimest premeeritakse kümne, kuue ja nelja sekundiga.   


  Tour of Estonia

Seis pärast kahte etappi:

1. Gert Jõeäär 2:44,34,

2. Fredrik Ludvigsson +4,

3. Stefan Schumacher +7,

4. Davide Rebellin +11,

5. Jaroslaw Marycz +12,

6. Linus Dahlberg +15,

7. Alo Jakin +15.