Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore sportlase preemia pälvisid jalgrattasportlane Erik Kangilaski, allveeujuja Ksenia Belomestnova, lauatennisist Viktoria Lohk ning puuetega ujujad Matz Topkin, Leon Bauer, Brenda Tilk ja Robin Liksor.
Evelin Ilves andis kaheksandat korda üle noore sportlase preemiad
31. mai 2013, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin Ilves, kes asutas nelja aasta eest presidendi abikaasa allfondis noore sportlase preemia, ütles täna Kadriorus preemiate üleandmisel, et sportlike saavutuste tulemuste kõrval on kõik laureaadid ka tublid õppimises: «Haridust ja sporti ei saa vastandada. Õpetajast ja perest sõltub, kuidas laps mõlemad tegevused ühendab ning nagu preemia saajate puhul näeme, on seda võimalik teha väga edukalt. Tore on, et koolid, spordiklubid ja pered teevad koostööd ning saavad olla ühiselt uhked oma noorte sportlaste saavutuste üle.»
Evelin Ilves tõi eeskujuks preemia pälvinud puuetega ujujaid, kes suudavad oma erivajadustest hoolimata tavakoolis läbi lüüa, igapäevaselt treenida ja tulemuslikult võistlustel osaleda.
Tema sõnul tuleb liikumisharrastust alustada juba lapsepõlves. Noortespordi areng ja meie noorte sportlaste edu sõltub palju koolide kehalise kasvatuse tundidest, headest õpetajatest ja väga palju ka noorte treeneritest, tõdes Evelin Ilves.
Treenerite panuse olulisust rõhutas ka preemiasaaja Erik Kangilaski, kes pidas tänusõnad kõigi preemia laureaatide nimel.
Noore sportlase preemiat toetava Nordea Panga siinse juhi Vahur Krafti sõnul on pangal hea meel olla toeks võimekatele, alles tippu pürgivatele noorsportlastele. Ta lisas, et kuna Nordea üks põhiväärtusi on ühtne meeskond, siis on pangal rõõm alates sügisest anda lisaks ka 3200-eurost meeskonnapreemiat. «Usume, et oma unistuste elluviimisel tuleb olla sihikindel ja hea tahte korral on kõik võimalik. Parimaks saamine nõuab palju tööd ja arukaid valikuid,» ütles Vahur Kraft.
Noore sportlase preemia said:
Erik Kangilaski on sündinud 1998. aastal, ta õpib Tallinna Muusikakeskkooli 7. klassis, on väga hea õppeedukusega, võrdselt tugev nii humanitaar- kui ka reaalainetes ja muusikas. Kangilaski alustas rattatreeningutega Kalevi Jalgrattakoolis 6-aastasena, praegu treenib Nõmme Rattaklubis. Ta on saavutanud mitmeid häid kohti rattamaratonidel ja karikasarjadel Eestis ning on sellest aastast Eesti jalgrattakoondise kandidaat. Lisaks spordile jõuab ta aktiivselt tegeleda ka muusikaga, mängib keelpilliorkestris tšellot, laulab kooris ja mängib ka klaverit.
Ksenia Belomestnova on sündinud 1996. aastal Tallinnas, õpib Maardu Gümnaasiumi 10. klassis. Kuigi võistluste tõttu tuleb sageli tundidest puududa, on tal tunnistusel vaid neljad-viied. Allveeujumisega alustas Belomestnova 8-aastaselt Maardu Allveeujumisklubis ning osaleb treeningutel iga päev. Mullu püstitas ta Euroopa rekordi noorteklassis, sai Euroopa täiskasvanute meistrivõistlustel 4. koha ning tuli noorte maailmameistriks. Tänavu on ta saanud Eesti noorte meistrivõistlustel juba neli kuldmedalit. Eesti Allveeliit on valinud Belomestnova mitu aastat järjest Eesti kõige edukamaks noorsportlaseks ning leiab, et ta on viimaste aastate üks silmapaistvamaid lestaujujaid.
Viktoria Lohk on sündinud 2003. aastal Hiiumaal. 7-aastasena sai temast SOS Lasteküla pere liige, ta õpib Lehola Kooli 3. klassis. Lohk on läbinisti viieline ning lõpetanud kõik klassid kiituskirjaga. Lauatennise treeningutega alustas ta kaks aastat tagasi, aga on nüüdseks võitnud juba mitmeid medaleid oma vanuseklassis. Treeneri sõnul treenib ta suure pühendumisega ning on väga andekas ja tahtejõuline. Lisaks sellele osaleb ta ka ujumistreeningutel, on suur lugemishuviline ja leiab aega fantaasiarikasteks meisterdustöödeks ja joonistusteks.
Robin Liksor on sündinud 1999. aastal, ta õpib Tallinna Reaalkooli 7. klassis. Liksor kirjutas enda kohta nii: «Sündisin ilma vasaku käevarreta. Igapäevaelus saan üldiselt hakkama, aga ma ei saa paelu siduda, noa ja kahvliga süüa ja kehalises kasvatuses näiteks vähikõndi teha. Kuna mul on vasak ja parem kehapool erineva raskusega, pean jälgima, et mu selgroog kõveraks ei läheks, sest sellest võivad tekkida muud probleemid. Selleks puhuks on ujumine väga hea trenn, sest nii liigutan ma ka oma vasakut kätt piisavalt.» Liksor alustas ujumisega neli aastat tagasi ja on osalenud mitmetel võistlustel. Ta on mitmekülgsete huvidega, lisaks spordile laulab ka Tallinna Reaalkooli poistekooris, on võtnud osa Nukufilmi Lastestuudio tööst ning esindanud kooli ujumis-, suusatamis- ja murdmaajooksuvõistlustel.
Matz Topkin on sündinud 1998. aastal ja õpib Tallinna Reaalkooli 8. klassis. Ta kasutab käimiseks jalaproteesi, tal puudub üks käsi ja teine käsi on peaaegu töövõimetu. Sellest hoolimata on ta tubli, hakkaja, rõõmsameelne ning hea suhtleja. Koolis saab ta suurele koormusele vaatamata õppimisega hästi hakkama, on osalenud mitmetel aineolümpiaadidel ning kabe- ja malemeistrivõistlustel. Topkin alustas ujumisega varakult – esialgu lihtsalt selleks, et õppida tajuma oma keha võimalusi ja liikumist, mis vees on palju kergem. Mõningate suuremate ja väiksemate vahedega on ta tegelnud ujumisega enam-vähem kogu oma elu. Tasapisi edasi arenedes on ta treeninud aina tõsisemalt ja teadlikumalt ning 2011. aastal võttis ta esimest korda osa rahvusvahelistest võistlustest.
Brenda Tilk on sündinud 1994. aastal, ta õpib Kuusalu Keskkooli 12. klassis. Tema klassijuhataja on teda iseloomustanud nõnda: «Brenda on tunnustamist väärt tahtejõu ja sihikindluse poolest. Ta on hea õppeedukusega ning hästi motiveeritud, koolist puudub vaid võistlusreisidega seotult. Brenda oskab oma aega oskuslikult planeerida, sõidud treeningule võtavad 2 tundi tema päevast.» Tilk alustas ujumisega 3-aastaselt taastusravikeskuses. Tal on diagnoositud sidekoehaigus, mille tõttu liigesed on deformeerunud ja kasv väike. Ujumine on ainus tegevus, mis on tal aidanud liikumist säilitada nii, et ta ei ole siiani vajanud abivahendeid. Tõsisemate treeningutega alustas ta 2006. aastal ning on osalenud kõigil Eestis toimuvatel puuetega inimeste ujumisvõistlusel, aga võistelnud samuti Tšehhis ja Saksamaal. Lisaks ujumisele jõuab ta tegeleda ka fotograafia ja kokandusega.
Leon Bauer on sündinud 1995. aastal. Ta õpib Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 10. klassis, osaleb aktiivselt kooli- ja klassielus, on suutnud edukalt ühendada õppimise spordiga. Bauer on hoolas ja motiveeritud. Tal on sünnijärgne vasaku puusaliigese ja vasaku reie kahjustus, tema vasak silm ei näe. See kõik aga ei sega teda tegelemast spordiga – ujumisega alustas ta viis aastat tagasi.
Noore sportlase preemia ja Eesti Puuetega Ujujate Liidu toel said need neli noort ujujat sel kuul osaleda Saksamaa lahtistel meistrivõistlustel Berliinis, kus toimus sportlaste klassifitseerimine, mis on vajalik, et saada võimalus edaspidi osaleda Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee võistlustel, püüelda pääsu Euroopa ja maailmameistrivõistlustele, samuti Rio 2016 Paraolümpiamängudele. Bauer, Tilk, Topkin ja Liksor said endale kvalifikatsiooni, st nende puudele vastava võistlusklassi määratud. Tilk tõi koju kaks ja Liksor viis medalit.
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu presidendi abikaasa allfondi noore sportlase preemia on mõeldud kuni 21-aastasele väga heade õpitulemustega õppivale noorele, see on sihtotstarbeline ja mõeldud treening- ning võistluskulude ja varustuse katteks. Kultuurirahastu allfondi eesmärgiks on toetada laste ja koolinoorte liikumisharrastust ning tervislikke eluviise. Preemiat annab kultuurirahastu allfond koostöös Nordea Pangaga välja kaks korda aastas.